Orotšid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Antropoloogiliselt on orotšid mongoliidid tugevate baikali tüübi tunnustega. |
Antropoloogiliselt on orotšid mongoliidid tugevate baikali tüübi tunnustega. |
||
[[Orotši keel]] kuulub [[tunguusi-mandžu keeled|tunguusi-mandžu keelte]] lõunarühma. Tänapäeval on orotšid peaaegu täielikult [[vene keel]]ele üle läinud. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal orotši keelt ainult 8 inimest.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-05.pdf</ref> |
|||
Orotšide traditsioonilised tegevusalad on olnud küttimine ja kalapüük. |
Orotšide traditsioonilised tegevusalad on olnud küttimine ja kalapüük. |
||
Redaktsioon: 19. juuli 2013, kell 23:23
Orotšid (endanimetus nani) on rahvas Venemaal Habarovski krais Amuuri alamjooksul. Elasid varem Tatari väina ääres.
Orotšeid oli 1970. aasta andmetel 1100. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid 686. Mandžu keelte hulka kuuluvat orotši keelt räägib umbes 100 eakat inimest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 596 orotši.[1]
Antropoloogiliselt on orotšid mongoliidid tugevate baikali tüübi tunnustega.
Orotši keel kuulub tunguusi-mandžu keelte lõunarühma. Tänapäeval on orotšid peaaegu täielikult vene keelele üle läinud. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal orotši keelt ainult 8 inimest.[2]
Orotšide traditsioonilised tegevusalad on olnud küttimine ja kalapüük.