Orotšid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
Orotšeid oli 1970. aasta andmetel 1100. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid 686. [[mandžu keeled|Mandžu keelte]] hulka kuuluvat [[orotši keel]]t räägib umbes 100 eakat inimest. [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 596 orotši.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf</ref> |
Orotšeid oli 1970. aasta andmetel 1100. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid 686. [[mandžu keeled|Mandžu keelte]] hulka kuuluvat [[orotši keel]]t räägib umbes 100 eakat inimest. [[2010]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 596 orotši.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf</ref> |
||
Antropoloogiliselt on orotšid mongoliidid tugevate baikali tüübi tunnustega. |
|||
Orotšide traditsioonilised tegevusalad on olnud küttimine ja kalapüük. |
Orotšide traditsioonilised tegevusalad on olnud küttimine ja kalapüük. |
||
Redaktsioon: 28. juuni 2013, kell 23:04
Orotšid (endanimetus nani) on rahvas Venemaal Habarovski krais Amuuri alamjooksul. Elasid varem Tatari väina ääres.
Orotšeid oli 1970. aasta andmetel 1100. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli neid 686. Mandžu keelte hulka kuuluvat orotši keelt räägib umbes 100 eakat inimest. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 596 orotši.[1]
Antropoloogiliselt on orotšid mongoliidid tugevate baikali tüübi tunnustega.
Orotšide traditsioonilised tegevusalad on olnud küttimine ja kalapüük.