Osakestefüüsika: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
6. rida: 6. rida:
<li>[[liitosake]] – osake, millel on sisemine struktuur, ehk mis koosnevad omakorda väiksematest osakestest</li>
<li>[[liitosake]] – osake, millel on sisemine struktuur, ehk mis koosnevad omakorda väiksematest osakestest</li>


Oskeste füüsikat kutsutakse mõnel juhul ka suurte energiate füüsikaks, kuna põhiliseks uurimismeetodiks on erinevate [[osake]]ste suure kiirusega toimunud kokkupõrgete tulemuste uurimine. Selleks kasutatakse suuri osakeste [[Kiirendi|kiirendeid]].
Osakeste füüsikat kutsutakse mõnel juhul ka suurte energiate füüsikaks, kuna põhiliseks uurimismeetodiks on erinevate [[osake]]ste suure kiirusega toimunud kokkupõrgete tulemuste uurimine. Selleks kasutatakse suuri osakeste [[Kiirendi|kiirendeid]].


[[Kategooria:Osakestefüüsika| ]]
[[Kategooria:Osakestefüüsika| ]]

Redaktsioon: 8. mai 2013, kell 21:01

Osakestefüüsika tegeleb aine ja kiirguse vähimate osakeste – elementaarosakeste ja nendevaheliste vastasmõjudega. Enamik niinimetatud 'elementaarseid' osakesi ei ole tänapäevaste teadmiste kohaselt enam elementaarsed (jagamatud), vaid koosnevad veel väiksematest (ja eeldatavalt tõeliselt elementaarsetest) osakestest – kvarkidest. Seetõttu on kasutusele võetud täpsustavad terminid nagu

  • subatomaarne osake – osake, mis on "väikesem" kui aatomi tuum
  • liitosake – osake, millel on sisemine struktuur, ehk mis koosnevad omakorda väiksematest osakestest
  • Osakeste füüsikat kutsutakse mõnel juhul ka suurte energiate füüsikaks, kuna põhiliseks uurimismeetodiks on erinevate osakeste suure kiirusega toimunud kokkupõrgete tulemuste uurimine. Selleks kasutatakse suuri osakeste kiirendeid. Mall:Link FA