Miguel I: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
Ta oli kuningas [[João VI]] ja kuninganna [[Carlota Joaquina]] seitsmes laps ja kolmas poeg. Osaluse tõttu [[1824]]. aasta [[aprillirevolutsioon]]is oli ta sunnitud eksiili minema ning pöördus Portugali tagasi 1828. aastal oma vennatütre ja kihlatu [[Maria II]] regendina. Regendivalitsuse ajal haaras ta ise trooni, sest kuningriigi pärilusseaduste kohaselt oli tema vend [[Pedro I (Brasiilia)|Pedro]] [[Brasiilia]] troonile asudes kaotanud õiguse Portugali troonile ning see laienes ka tema järeltulijatele. See muutus tõi riigis kaasa ulatuslikud tagakiusamised, mille tulemusel vahistati, tapeti ja pagendati arvukalt inimesi. Vastuolud kulmineerusid niinimetatud [[miguelistide sõjad|miguelistide sõdadega]] Migueli toetavate autokraatsete [[absolutism|absolutistide]] ja tema venda toetavate progressiivsete [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsionalistide]] vahel. Sõjad lõppesid Migueli pooldajate kaotusega, 1834. aastal oli ta sunnitud troonist loobuma ja lahkuma välismaale, kus ta elas viimased 32 aastast oma elust. |
Ta oli kuningas [[João VI]] ja kuninganna [[Carlota Joaquina]] seitsmes laps ja kolmas poeg. Osaluse tõttu [[1824]]. aasta [[aprillirevolutsioon]]is oli ta sunnitud eksiili minema ning pöördus Portugali tagasi 1828. aastal oma vennatütre ja kihlatu [[Maria II]] regendina. Regendivalitsuse ajal haaras ta ise trooni, sest kuningriigi pärilusseaduste kohaselt oli tema vend [[Pedro I (Brasiilia)|Pedro]] [[Brasiilia]] troonile asudes kaotanud õiguse Portugali troonile ning see laienes ka tema järeltulijatele. See muutus tõi riigis kaasa ulatuslikud tagakiusamised, mille tulemusel vahistati, tapeti ja pagendati arvukalt inimesi. Vastuolud kulmineerusid niinimetatud [[miguelistide sõjad|miguelistide sõdadega]] Migueli toetavate autokraatsete [[absolutism|absolutistide]] ja tema venda toetavate progressiivsete [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsionalistide]] vahel. Sõjad lõppesid Migueli pooldajate kaotusega, 1834. aastal oli ta sunnitud troonist loobuma ja lahkuma välismaale, kus ta elas viimased 32 aastast oma elust. |
||
==Biograafia== |
|||
| ⚫ | |||
==Early life== |
|||
Miguel Maria do Patrocínio João Carlos Francisco de Assis Xavier de Paula Pedro de Alcântara António Rafael Gabriel Joaquim José Gonzaga Evaristo,{{sfn|Serrão|1977|p=371}}{{sfn|Silva|2004|p=532}}{{sfn|Gandria|1834|p=1}} the third (second surviving) son, of King [[João VI of Portugal|João VI]] and [[Carlota Joaquina of Spain|Carlota Joaquina]], was born in the [[Queluz Royal Palace]], [[Lisbon]]. Some sources have suggested that Miguel I could be the illegitimate son from an adulterous affair between his mother, Queen Charlotte, and one of her alleged lovers, possibly D. Pedro José Joaquim Vito de Meneses Coutinho, Marquis of Marialva.<ref>Neill MacAulay, Dom Pedro: The Struggle for Liberty in Brazil and Portugal, 1798-1834 (1986), p. 54</ref> Apparently sources close to King João VI confirmed as much by asserting that he had not had sexual relations with his wife for two and a half years prior to Miguel's birth<ref>Luiz Edmundo (1939), p.239</ref> (a period when his parents carried out a ''conjugal war'', during which they were involved in permanent conspiracies, and only encountered each other in rare official circumstances). |
|||
===Varased eluaastad=== |
|||
But despite the gossip, Miguel was always considered to be a son of the king, by the king, by his mother, by the rest of the family, by the court, and by the church. The "illegitimate child theories" may have had their origins in the writings of pro-liberal propagandists or royalists who wanted to denigrate the queen and undermine the claims of Miguel and of his descendants to the Portuguese throne. |
|||
[[Dom]] Miguel Maria do Patrocínio João Carlos Francisco de Assis Xavier de Paula Pedro de Alcântara António Rafael Gabriel Joaquim José Gonzaga Evaristo<ref>Serrão, Joaquim Veríssimo. ''História de Portugal: O terceiro liberalismo (1851–1890).'' – Lisboa, Editorial Verbo, 1977, p. 371.</ref><ref>Silva, Francisco Ribeiro da. ''Estudios em homenagem a Luís António de Oliveira Ramos.'' – Porto, Universidade do Porto, 2004, p. 532.</ref> sündis [[Queluzi palee]]s kuningas [[João VI]] ja kuninganna [[Carlota Joaquina]] kolmanda pojana. Mõned allikad oletavad, et Miguel sündis tegelikult kuninganna Carlota Joaquina abieluvälisest suhtest. Tema isaks on pakutud üht kuninganna armukestest, Marialva markiid [[Pedro José Joaquim Vito de Meneses Coutinho]]t.<ref>MacAulay, Neill. ''Dom Pedro: The Struggle for Liberty in Brazil and Portugal, 1798-1834.'' Duke University Press, 1986, p. 54.</ref> Mõned kuningas João VI lähedalseisvad allikad kinnitasid sel ajal, et kuninga ja kuninganna vahel ei olnud seksuaalsuhteid olnud juba kaks ja pool aastat enne Migueli sündi.<ref>Edmundo, Luiz. ''A Corte de D. João no Rio de Janeiro.'' Rio de Janeiro, Imprensa Nacional, 1939, p. 239.</ref> Sel ajal olid kuningas ja kuninganna tõsises abielutülis – sellega kaasnesid mitmed vastastikused vandenõud ning nad kohtusid omavahel ainult üksikutel ametlikel üritustel. |
|||
What is clear, is that Miguel was the queen's favourite child. After the death of her firstborn, it was Miguel who received most of her attention, rather than Pedro, who was closer to his father,<ref>Neill Macaulay (1986), p.9</ref><ref name="Marcus Cheke 1969, p.22">Marcus Cheke (1969), p.22</ref> |
|||
Hoolimata kuulujuttudest pidasid nii kuningas, kuninganna, teised pereliikmed, õukond ja kirik Migueli alati kuninga pojaks. Teooriatele temast kui abieluvälisest lapsest võisid oma kirjutistega aluse panna liberaalsed autorid, kes soovisid alandada kuningannat ning õõnestada Migueli ja tema järeltulijate nõudeid Portugali troonile. |
|||
In 1807, at the age of 5, Miguel accompanied [[Transfer of the Portuguese Court to Brazil|the Portuguese Royal Family on their transfer to Brazil]] in order to escape from the first [[Napoleonic Wars|Napoleonic]] invasion of Portugal;<ref name="Marcus Cheke 1969, p.22"/> he returned in 1821 with João VI and his mother, while his brother Peter remained behind as governor of Brazil. |
|||
Kindel on see, et Miguel oli kuninganna lemmiklaps. Pärast kuningapaari esimese poja surma langes suurim emalik hool ja tähelepanu Miguelile, mitte tema vanemale vennale Pedrole, kes oli lähedasem oma isaga.<ref>MacAulay, Neill. ''Dom Pedro: The Struggle for Liberty in Brazil and Portugal, 1798-1834.'' Duke University Press, 1986, p. 9.</ref><ref name = Cheke22>Cheke, Marcus. ''Carlota Joaquina, Queen of Portugal.'' – London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 22.</ref> |
|||
From dawn to dusk, Miguel was a mischievous child, sometimes seen in the miniature uniform of a general.<ref name="Marcus Cheke 1969, p.41">Marcus Cheke (1969), p.41</ref> At sixteen he was seen galloping around Mata-Carvalos, knocking off the hats of passers-by with his riding crop. He spent most of his time with a rowdy band of half-caste or Indian farm-hands.<ref>Marcus Cheke (1969), p.40-41</ref> In general, Miguel was spoiled by the queen and her royal household; and clearly influenced by the base tendencies of others. The [[Pedro de Sousa Holstein, 1st Duke of Palmela|Duke of Palmela]] described him as: |
|||
[[1807]]. aastal suundus 5-aastane Miguel koos ülejäänud kuningliku perekonnaga [[Brasiilia]]sse, et põgeneda [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdade]] raames aset leidnud prantslaste sissetungi eest Portugali.<ref name = Cheke22 /> Ta pöördus koos ema ja isaga tagasi [[1821]]. aastal, tema vanem vend Pedro jäi aga isa asevalitsejana Brasiiliasse. |
|||
:''"a good man when among good men, and when among the bad worse than they."''<ref>Marcus Cheke (1969), p.120</ref> |
|||
Väike Miguel oli üleannetu laps, kellele meeldis ringi liikuda miniatuurses kindrali vormis. 16-aastasena nähti teda kihutamas hobusel [[Mata dos Carvalhos]]e piirkonnas, ratsapiitsaga möödujatel kübaraid peast lüües. Kõige meelsamini veetis ta aega india päritolu või segavereliste talusulaste seltskonnas.<ref>Cheke, Marcus. ''Carlota Joaquina, Queen of Portugal.'' – London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 40–41.</ref> Üldiselt olid kuninganna ja õukond Migueli ära hellitanud. Samuti oli ta väga mõjutatav teiste inimeste poolt. [[Palmela hertsog]] [[Pedro de Sousa Holstein]] kirjeldas teda kui "head inimest heade inimeste seas ja halvas seltskonnas teistest veel halvemat"<ref>Cheke, Marcus. ''Carlota Joaquina, Queen of Portugal.'' – London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 120.</ref>. |
|||
{{pooleli}} |
|||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
| ⚫ | |||
==Revolt== |
==Revolt== |
||
[[File:Dom Miguel infante 1823.jpg|left|200px|thumb|Miguel I around age 21, c.1823]] |
[[File:Dom Miguel infante 1823.jpg|left|200px|thumb|Miguel I around age 21, c.1823]] |
||
Redaktsioon: 26. aprill 2013, kell 12:23
| Miguel I | |
|---|---|
| Portugali ja Algarvede kuningas | |
|
Ametiaeg 26. veebruar 1828 – 26. mai 1834 | |
| Eelnev | Maria II |
| Järgnev | Maria II |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg |
26. oktoober 1802  Queluzi palee, Lissabon |
| Surmaaeg |
14. november 1866 Karlshöhe loss, Baieri |
Miguel I (26. oktoober 1802 Lissabon – 14. november 1866 Karlshöhe loss, Baieri) oli Portugali kuningas aastatel 1828–1834. Kuningana olid tema hüüdnimedeks "Absolutist" (portugali keeles o Absolutista) ja "Traditsionalist" (portugali o Tradicionalista).
Ta oli kuningas João VI ja kuninganna Carlota Joaquina seitsmes laps ja kolmas poeg. Osaluse tõttu 1824. aasta aprillirevolutsioonis oli ta sunnitud eksiili minema ning pöördus Portugali tagasi 1828. aastal oma vennatütre ja kihlatu Maria II regendina. Regendivalitsuse ajal haaras ta ise trooni, sest kuningriigi pärilusseaduste kohaselt oli tema vend Pedro Brasiilia troonile asudes kaotanud õiguse Portugali troonile ning see laienes ka tema järeltulijatele. See muutus tõi riigis kaasa ulatuslikud tagakiusamised, mille tulemusel vahistati, tapeti ja pagendati arvukalt inimesi. Vastuolud kulmineerusid niinimetatud miguelistide sõdadega Migueli toetavate autokraatsete absolutistide ja tema venda toetavate progressiivsete konstitutsionalistide vahel. Sõjad lõppesid Migueli pooldajate kaotusega, 1834. aastal oli ta sunnitud troonist loobuma ja lahkuma välismaale, kus ta elas viimased 32 aastast oma elust.
Biograafia
Varased eluaastad
Dom Miguel Maria do Patrocínio João Carlos Francisco de Assis Xavier de Paula Pedro de Alcântara António Rafael Gabriel Joaquim José Gonzaga Evaristo[1][2] sündis Queluzi palees kuningas João VI ja kuninganna Carlota Joaquina kolmanda pojana. Mõned allikad oletavad, et Miguel sündis tegelikult kuninganna Carlota Joaquina abieluvälisest suhtest. Tema isaks on pakutud üht kuninganna armukestest, Marialva markiid Pedro José Joaquim Vito de Meneses Coutinhot.[3] Mõned kuningas João VI lähedalseisvad allikad kinnitasid sel ajal, et kuninga ja kuninganna vahel ei olnud seksuaalsuhteid olnud juba kaks ja pool aastat enne Migueli sündi.[4] Sel ajal olid kuningas ja kuninganna tõsises abielutülis – sellega kaasnesid mitmed vastastikused vandenõud ning nad kohtusid omavahel ainult üksikutel ametlikel üritustel.
Hoolimata kuulujuttudest pidasid nii kuningas, kuninganna, teised pereliikmed, õukond ja kirik Migueli alati kuninga pojaks. Teooriatele temast kui abieluvälisest lapsest võisid oma kirjutistega aluse panna liberaalsed autorid, kes soovisid alandada kuningannat ning õõnestada Migueli ja tema järeltulijate nõudeid Portugali troonile.
Kindel on see, et Miguel oli kuninganna lemmiklaps. Pärast kuningapaari esimese poja surma langes suurim emalik hool ja tähelepanu Miguelile, mitte tema vanemale vennale Pedrole, kes oli lähedasem oma isaga.[5][6]
1807. aastal suundus 5-aastane Miguel koos ülejäänud kuningliku perekonnaga Brasiiliasse, et põgeneda Napoleoni sõdade raames aset leidnud prantslaste sissetungi eest Portugali.[6] Ta pöördus koos ema ja isaga tagasi 1821. aastal, tema vanem vend Pedro jäi aga isa asevalitsejana Brasiiliasse.
Väike Miguel oli üleannetu laps, kellele meeldis ringi liikuda miniatuurses kindrali vormis. 16-aastasena nähti teda kihutamas hobusel Mata dos Carvalhose piirkonnas, ratsapiitsaga möödujatel kübaraid peast lüües. Kõige meelsamini veetis ta aega india päritolu või segavereliste talusulaste seltskonnas.[7] Üldiselt olid kuninganna ja õukond Migueli ära hellitanud. Samuti oli ta väga mõjutatav teiste inimeste poolt. Palmela hertsog Pedro de Sousa Holstein kirjeldas teda kui "head inimest heade inimeste seas ja halvas seltskonnas teistest veel halvemat"[8].
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited
- ↑ Serrão, Joaquim Veríssimo. História de Portugal: O terceiro liberalismo (1851–1890). – Lisboa, Editorial Verbo, 1977, p. 371.
- ↑ Silva, Francisco Ribeiro da. Estudios em homenagem a Luís António de Oliveira Ramos. – Porto, Universidade do Porto, 2004, p. 532.
- ↑ MacAulay, Neill. Dom Pedro: The Struggle for Liberty in Brazil and Portugal, 1798-1834. Duke University Press, 1986, p. 54.
- ↑ Edmundo, Luiz. A Corte de D. João no Rio de Janeiro. Rio de Janeiro, Imprensa Nacional, 1939, p. 239.
- ↑ MacAulay, Neill. Dom Pedro: The Struggle for Liberty in Brazil and Portugal, 1798-1834. Duke University Press, 1986, p. 9.
- ↑ 6,0 6,1 Cheke, Marcus. Carlota Joaquina, Queen of Portugal. – London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 22.
- ↑ Cheke, Marcus. Carlota Joaquina, Queen of Portugal. – London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 40–41.
- ↑ Cheke, Marcus. Carlota Joaquina, Queen of Portugal. – London, Sidgewick & Jackson, 1969, p. 120.