Giovanni Gabrieli: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TXiKiBoT (arutelu | kaastöö)
P r2.7.3) (Robot: lisatud eu:Giovanni Gabrieli
Legobot (arutelu | kaastöö)
P Robot: muudetud 35 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
15. rida: 15. rida:
[[Kategooria:Surnud 1612]]
[[Kategooria:Surnud 1612]]
[[Kategooria:Renessansiajastu heliloojad]]
[[Kategooria:Renessansiajastu heliloojad]]

[[be:Джавані Габрыэлі]]
[[ca:Giovanni Gabrieli]]
[[cs:Giovanni Gabrieli]]
[[da:Giovanni Gabrieli]]
[[de:Giovanni Gabrieli]]
[[el:Τζιοβάννι Γκαμπριέλι]]
[[en:Giovanni Gabrieli]]
[[es:Giovanni Gabrieli]]
[[eo:Giovanni Gabrieli]]
[[eu:Giovanni Gabrieli]]
[[fr:Giovanni Gabrieli]]
[[fy:Giovanni Gabrieli]]
[[ko:조반니 가브리엘리]]
[[it:Giovanni Gabrieli]]
[[he:ג'ובאני גבריאלי]]
[[la:Ioannes Gabrieli]]
[[lt:Giovanni Gabrieli]]
[[hu:Giovanni Gabrieli]]
[[nl:Giovanni Gabrieli]]
[[ja:ジョヴァンニ・ガブリエーリ]]
[[no:Giovanni Gabrieli]]
[[nn:Giovanni Gabrieli]]
[[oc:Giovanni Gabrieli]]
[[nds:Giovanni Gabrieli]]
[[pl:Giovanni Gabrieli]]
[[pt:Giovanni Gabrieli]]
[[ru:Габриели, Джованни]]
[[stq:Giovanni Gabrieli]]
[[simple:Giovanni Gabrieli]]
[[sl:Giovanni Gabrieli]]
[[sh:Giovanni Gabrieli]]
[[fi:Giovanni Gabrieli]]
[[sv:Giovanni Gabrieli]]
[[uk:Джованні Ґабріелі]]
[[zh:乔万尼·加布里埃利]]

Redaktsioon: 15. märts 2013, kell 02:14

Giovanni Gabrieli (1557 Venezia12. august 1612 Venezia) oli itaalia helilooja.

Elu

Ta oli Andrea Gabrieli vennapoeg ja õpilane. Aastatel 1575–1579 laulis ta Müncheni õukonnakapellis Orlando di Lasso käe all. Alates 1584. aastast oli ta San Marco basiilikas teine organist, alates 1586. aastast esimene organist.

Looming ja töö

Gabrieli oli esimene, kes lõi mitme-koori-muusikat, milles oli rohkelt kõlatugevuse ja värvide vaheldust. Kogudes "Concerti di Andtrea et di Giovanni Gabrieli" (1586) ja "Pühad sümfooniad" I osas (1597) on 6-16-häälsed ning II osas (1615) 6-19-häälsed vokaal-instrumentaalteosed, kogus "Canzoni e sonate" (3-22-häälsed) on osa "Canzona noni toni" kolmele vaskpillide rühmale (12 mängijat).

Tema lemmikõpilane oli Heinrich Schütz.