Mürgisus: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.3) (Robot: lisatud fi:Myrkyllisyys |
P r2.7.3) (Robot: lisatud tr:Zehirlenme |
||
| 40. rida: | 40. rida: | ||
[[sv:Toxicitet]] |
[[sv:Toxicitet]] |
||
[[ta:நச்சுத்தன்மை]] |
[[ta:நச்சுத்தன்மை]] |
||
[[tr:Zehirlenme]] |
|||
[[uk:Токсичність]] |
[[uk:Токсичність]] |
||
[[zh:毒性]] |
[[zh:毒性]] |
||
Redaktsioon: 26. jaanuar 2013, kell 02:38
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2009) |
Mürgisus ehk toksilisus on aine või nähtuse omadus, mis muudab selle mürgiseks. Mürgised ained on mürgid. Mürgid, organismi sattununa, on mürgised.
Mürgitus on reeglina mingite ainete (botuliin, bensiin, süsinikmonoksiid jne.), aga ka füüsikaliste nähtuste poolt (kiiritus, füüsilised anomaaliad jne.) põhjustatud seisund loomadel, mis muudab organismi normaalset talitust märgatavalt. Mürgisuse tüüpilisteks sümptomiteks on peavalu, iiveldus, kõhuvalu, uimasus, mõnel juhul ka allergiale omased tunnused. Mürgituse all kannatanule tuleb anda värsket õhku, puhast vett ja ka vedelat munavalget või sütt, mis makku sattudes isoleerib mürgimolekulid või neutraliseerib need üldse.
Põhimõtteliselt võib kõnelda mürgitusnähtudest ka teistel organismidel peale loomade. Näiteks herbitsiidid põhjustavad mürgitusnähtusi taimedel.