Chephreni sfinks: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
Chephreni sfinks on oma nime saanud [[Vana-Egiptus]]e kuninga (üldnimetaja [[vaarao]]) [[Chephren]]i järgi, kes püstitas [[Giza]] platoole [[ |
Chephreni sfinks on oma nime saanud [[Vana-Egiptus]]e kuninga (üldnimetaja [[vaarao]]) [[Chephren]]i järgi, kes püstitas [[Giza]] platoole [[püramiid]]i. See on teine kolmest suurest [[Giza püramiidid|Giza püramiidist]]. |
||
Chephreni sfinks on [[lõvi]] keha ja inimese näoga monumentaalne kuju, kes kujutab endast jumalat [[Ra-Harahte]]t. Sfinks asub Chephreni püramiidi idaküljel asuva pühamu ees, st. et, sfinks kuulub [[Chephren]]i hauakopleksi juurde. Suur sfinks tahuti arvatavasti välja lubjakivikaljust mis jäi üle [[Chephren]]i püramiidi blokkide murdmisest. Sfinksi nägu kujutas arvatavasti [[Chephren]]i ja on seega vanim teadaolev monumentaalne vaaraoportree. |
Chephreni sfinks on [[lõvi]] keha ja inimese näoga monumentaalne kuju, kes kujutab endast jumalat [[Ra-Harahte]]t. Sfinks asub Chephreni püramiidi idaküljel asuva pühamu ees, st. et, sfinks kuulub [[Chephren]]i hauakopleksi juurde. Suur sfinks tahuti arvatavasti välja lubjakivikaljust mis jäi üle [[Chephren]]i püramiidi blokkide murdmisest. Sfinksi nägu kujutas arvatavasti [[Chephren]]i ja on seega vanim teadaolev monumentaalne vaaraoportree. |
||
Redaktsioon: 17. juuni 2006, kell 23:49
Chephreni sfinks on oma nime saanud Vana-Egiptuse kuninga (üldnimetaja vaarao) Chephreni järgi, kes püstitas Giza platoole püramiidi. See on teine kolmest suurest Giza püramiidist.
Chephreni sfinks on lõvi keha ja inimese näoga monumentaalne kuju, kes kujutab endast jumalat Ra-Harahtet. Sfinks asub Chephreni püramiidi idaküljel asuva pühamu ees, st. et, sfinks kuulub Chephreni hauakopleksi juurde. Suur sfinks tahuti arvatavasti välja lubjakivikaljust mis jäi üle Chephreni püramiidi blokkide murdmisest. Sfinksi nägu kujutas arvatavasti Chephreni ja on seega vanim teadaolev monumentaalne vaaraoportree.
Sfinks, nagu ka kõrvalasuvad püramiidid on orienteeritud põhiilmakaarte järgi. Sfinks on umbes 20 m kõrge ja 73 m pikk.
Suurema osa viimasest neljast ja poolest tuhandest aastast oli sfinks liiva alla maetud. Suur stele sfinksi rinna ees annab teada, et 1419 e.Kr. kaevas siis veel alles noor prints Tuthmosis IV selle liiva seest välja pärast üht unenägu kus sfinks lubas talle Egiptuse kuningriiki juhul kui noor prints sfiksi liivast välja keavab.
Sfinksi vanus
Ühe absurdse teooria järgi on sfinks jäänuk perioodist, mis eelneb meile tuntud Vana-Egiptuse tsivilisatsioonile. Selle teooria kohaselt pärineb ta 15 000 aastat tagasi eksisteerinud ürgkultuurist. Väide tugineb Chepreni sfinksi ja Giza püramiidide ehitusmaterjali erosioonikahjustuste võrdlemisel.
Teise, üldlevinud teooria kohaselt on enamus egüptolooge tänaseks kokku leppinud, et sfinks kujutab siiski meile tuntud egiptuse kuningat Chephreni, kes oli 4. dünastia neljas kuningas ja kes valitses 3. aastatuhandel eKr.