Retseptor: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.1) (robot lisas: sv:Sensoriska receptorer |
P r2.7.1) (robot lisas: simple:Sensory receptor |
||
27. rida: | 27. rida: | ||
[[pt:Receptor sensorial]] |
[[pt:Receptor sensorial]] |
||
[[ru:Рецептор]] |
[[ru:Рецептор]] |
||
[[simple:Sensory receptor]] |
|||
[[sl:Čutilni receptor]] |
[[sl:Čutilni receptor]] |
||
[[sr:Чулна ћелија]] |
[[sr:Чулна ћелија]] |
Redaktsioon: 21. november 2011, kell 18:44
Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis. Retseptorid võivad olla paljurakulised, ühel rakul põhinevad, või rakumembraanis olevail retseptorvalkudel põhinevad.
Paljurakulised retseptorid
Paljurakulised retseptorid esinevad loomade meeleorganites, kus nad on moodustunud kui närvirakkude kogumikud (ganglionid).
Retseptorrakud
Retseptorrakkude puhul on retseptoriks närviraku osa, mis võtab vastu organismi seest või väliskeskkonnast tulevaid ärritusi. Niisuguste retseptorite funktsioneerumine baseerub nõrkade elektriliste signaalide (aktsioonipotentsiaali) tekitamisele neuronis ja selle ioonkanalite vahendatud propagatsioonis (erutuse levis). Et kindlale retseptorrakule on omane kindla ärrituse vastuvõtt (modaalsus), siis vastavalt sellele jagatakse retseptorrakke mehhano-, kemo-, osmo-, termo- ja fotoretseptoriteks.
Retseptorvalgud
Retseptorvalgud, mis asuvad enamasti rakumembraanis ja vahendavad ärritusi rakusisestele protsessidele, on osaks signaali transduktsiooni protsessist.