Ülivõrre: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
14. rida: | 14. rida: | ||
*[[Algvõrre]] |
*[[Algvõrre]] |
||
*[[Keskvõrre]] |
*[[Keskvõrre]] |
||
*[[Võrded]] |
|||
[[Kategooria:Eesti keel]] |
[[Kategooria:Eesti keel]] |
Redaktsioon: 2. oktoober 2011, kell 08:47
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2008) |
Ülivõrre ehk superlatiiv on grammatiline kategooria, mis väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui ühelgi teisel samasse rühma kuuluval olendil, asjal või nähtusel. Näiteks: "Tallinn on Eesti suurim linn".
Eesti keel
Ülivõrde moodustamiseks on eesti keeles kaks võimalust: liitülivõrre ehk kõige-ülivõrre ja lihtülivõrre.
Liitülivõrre on liitvorm, mis koosneb abisõnast kõige ja võrdlussõna keskvõrde vormist. Liitülivõrret saab moodustada kõikidest võrdlussõnadest, nt vaga (: vagam) : kõige vagam, roosa (: roosam) : kõige roosam, `hull (: hullem) : kõige hullem, kummaline (: kumma-lisem) : kõige kummalisem.
Lihtülivõrre on moodustatav vaid neist võrdlussõnadest, millel on olemas vokaalmitmus, ning tal on nagu vokaalmitmuselgi kaks liiki -- i-ülivõrre ja tüveülivõrre.
i-ülivõrde tunnuseks on im, nt ilus : ilusa/im, kole : koleda/im. i-ülivõrre on võimalik nendest sõnadest, mis kasutavad i-mitmust.