Ülivõrre: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
14. rida: 14. rida:
*[[Algvõrre]]
*[[Algvõrre]]
*[[Keskvõrre]]
*[[Keskvõrre]]
*[[Võrded]]


[[Kategooria:Eesti keel]]
[[Kategooria:Eesti keel]]

Redaktsioon: 2. oktoober 2011, kell 08:47

Ülivõrre ehk superlatiiv on grammatiline kategooria, mis väljendab seda, et kirjeldataval olendil, asjal või nähtusel on omadust suuremal määral kui ühelgi teisel samasse rühma kuuluval olendil, asjal või nähtusel. Näiteks: "Tallinn on Eesti suurim linn".

Eesti keel

Ülivõrde moodustamiseks on eesti keeles kaks võimalust: liitülivõrre ehk kõige-ülivõrre ja lihtülivõrre.

Liitülivõrre on liitvorm, mis koosneb abisõnast kõige ja võrdlussõna keskvõrde vormist. Liitülivõrret saab moodustada kõikidest võrdlussõnadest, nt vaga (: vagam) : kõige vagam, roosa (: roosam) : kõige roosam, `hull (: hullem) : kõige hullem, kummaline (: kumma-lisem) : kõige kummalisem.

Lihtülivõrre on moodustatav vaid neist võrdlussõnadest, millel on olemas vokaalmitmus, ning tal on nagu vokaalmitmuselgi kaks liiki -- i-ülivõrre ja tüveülivõrre.

i-ülivõrde tunnuseks on im, nt ilus : ilusa/im, kole : koleda/im. i-ülivõrre on võimalik nendest sõnadest, mis kasutavad i-mitmust.

Vaata ka