Projekt (ehitus): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
4. rida: 4. rida:


[[ruumiline planeerimine|Planeerimise]] ja [[ehitamine|ehitamise]] kontekstis on projekt ehitamise aluseks olev dokument, mis võimaldab anda hinnangut projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida. Projekteerimise aluseks on hajaasustuses projekteerimistingimused ja tiheasustusaladel ning detailplaneeringu kohustusega aladel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud [[detailplaneering]].
[[ruumiline planeerimine|Planeerimise]] ja [[ehitamine|ehitamise]] kontekstis on projekt ehitamise aluseks olev dokument, mis võimaldab anda hinnangut projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida. Projekteerimise aluseks on hajaasustuses projekteerimistingimused ja tiheasustusaladel ning detailplaneeringu kohustusega aladel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud [[detailplaneering]].

Arhitektuurne projekteerimine algab olemasoleva olukorra ja vajaduste põhjaliku analüüsiga, mille käigus hinnatakse ruumivajadust jm.


[[Projekt]]eerimise staadiumid on:
[[Projekt]]eerimise staadiumid on:
*eskiisprojekt (ideelahendus);
*eskiisprojekt (ideelahendus sh. ülesehituskavand ehk [[kompositsioon]] ja ruumijaotus) mille koostamisel osaleb/osalevad [[arhitekt]]id;
*eelprojekt (esialgsest eskiisit täpsem projekt, mis võimaldab kalkuleerida orienteeruvat hinda ja püstitada põhiprojekti ja tööjooniste koostamiseks täpse ülesande sh. eesmärgid ja nõuded oodatavate tulemuste kvaliteedile, hoone energiatõhususele jm.). Eelprojekti alusel tehakse edasiste projekteerimis- ja ehitustööde rahastamise otsused;
*eelprojekt (esialgsest eskiisit täpsem projekt, mis võimaldab kalkuleerida orienteeruvat hinda ja püstitada põhiprojekti ja tööjooniste koostamiseks täpse ülesande sh. eesmärgid ja nõuded oodatavate tulemuste kvaliteedile, hoone energiatõhususele jm.). Eelprojekti alusel tehakse edasiste projekteerimis- ja ehitustööde rahastamise otsused;
*põhiprojekt (projekt mis võimaldab ehitamist läbi viia ja kontrollida, sisaldab vajalikke kooskõlastusi ja on reeglina ehitusloa väljastamise aluseks);
*põhiprojekt (projekt mis võimaldab ehitamist läbi viia ja kontrollida, sisaldab vajalikke kooskõlastusi ja on reeglina ehitusloa väljastamise aluseks);

Redaktsioon: 30. juuli 2011, kell 10:42

Projekt – kavand, plaan, eelnõu, mingi dokumendi kava.

Projektiks kutsutakse kõnepruugis sagedasti ka mingit ettevõetud tegevust alustamisest lõpetamiseni.

Planeerimise ja ehitamise kontekstis on projekt ehitamise aluseks olev dokument, mis võimaldab anda hinnangut projekteeritud ehitisele, selle järgi ehitada ja ehitamist kontrollida. Projekteerimise aluseks on hajaasustuses projekteerimistingimused ja tiheasustusaladel ning detailplaneeringu kohustusega aladel kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud detailplaneering.

Arhitektuurne projekteerimine algab olemasoleva olukorra ja vajaduste põhjaliku analüüsiga, mille käigus hinnatakse ruumivajadust jm.

Projekteerimise staadiumid on:

  • eskiisprojekt (ideelahendus sh. ülesehituskavand ehk kompositsioon ja ruumijaotus) mille koostamisel osaleb/osalevad arhitektid;
  • eelprojekt (esialgsest eskiisit täpsem projekt, mis võimaldab kalkuleerida orienteeruvat hinda ja püstitada põhiprojekti ja tööjooniste koostamiseks täpse ülesande sh. eesmärgid ja nõuded oodatavate tulemuste kvaliteedile, hoone energiatõhususele jm.). Eelprojekti alusel tehakse edasiste projekteerimis- ja ehitustööde rahastamise otsused;
  • põhiprojekt (projekt mis võimaldab ehitamist läbi viia ja kontrollida, sisaldab vajalikke kooskõlastusi ja on reeglina ehitusloa väljastamise aluseks);
  • tööprojekt (ehk detailsed ehitusõlme lahendusi kajastavad) tööjoonised.


Välislingid