Kormoranlased: erinevus redaktsioonide vahel
| 17. rida: | 17. rida: | ||
== Välimus == |
== Välimus == |
||
Kormoranlaste sugukonna lindudel on tüse käävjas keha ja pikk kael. Nokk on keskmise pikkusega, selgelt väljakujunenud konksuga nokatipul. Jalad on kaugele tahapoole nihkunud ja lühikesed, saba on pikk, tiivad lühikesed ja laiad, ümardunud tipuga. Sulestik on valdavalt must ja metalliläikeline, mõnedel liikidel on keha alapool valge. Kormoranlased sulgivad kaks korda aastas - mittetäielik ehk pesitsuseelne, ja täielik sulgimine. |
Kormoranlaste sugukonna lindudel on tüse käävjas keha ja pikk kael. Nokk on keskmise pikkusega, selgelt väljakujunenud konksuga nokatipul. Jalad on kaugele tahapoole nihkunud ja lühikesed, saba on pikk, tiivad lühikesed ja laiad, ümardunud tipuga. Sulestik on valdavalt must ja metalliläikeline, mõnedel liikidel on keha alapool valge. Kormoranlased sulgivad kaks korda aastas - mittetäielik ehk pesitsuseelne, ja täielik sulgimine. |
||
Kormoranlaste sulestik pole kuigi tihe ega vettpidav ning seetõttu peavad nad sukeldumisel märgunud sulestikku kaljunukil, kivi või puu otsas laiali sirutatud tiibadega kuivatama. |
|||
Kormoranide lend on sirgjooneline, jõuline ja natuke raskepärane, lennusiluett on ristikujuline. |
|||
== Elupaik ja pesitsemine == |
== Elupaik ja pesitsemine == |
||
Kormoranlased elavad mageveeliste siseveekogude kaldaaladel ja ka mererannikutel. Nad on enamasti seltsingulised pesitsejad, rajades pesad kaljudele, puude otsa, roostikku või tasasele kaldaalale. Pojad kooruvad pimedate ja paljastena, 7–8 nädala vanuselt hakkavad nad lendama. |
Kormoranlased elavad mageveeliste siseveekogude kaldaaladel ja ka mererannikutel. Nad on enamasti seltsingulised pesitsejad, rajades pesad kaljudele, puude otsa, roostikku või tasasele kaldaalale. Pojad kooruvad pimedate ja paljastena, 7–8 nädala vanuselt hakkavad nad lendama. |
||
Redaktsioon: 25. juuni 2011, kell 11:40
| Kormoranlased | |
|---|---|
 Kormoran (Phalacrocorax carbo) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Pelikanilised Pelecaniformes |
| Sugukond |
Kormoranlased Phalacrocoracidae Reichenbach, 1850 |
Kormoranlased ehk karbaslased on lindude sugukond pelikaniliste seltsist.
Levik
Kormoranlased on levinud väga laialdaselt, kosmopoliitselt. Paras- ja külmvöödet asustavad linnud on rändsed, soojadel aladel elavad liigid ja populatsioonid on paiksed.
Välimus
Kormoranlaste sugukonna lindudel on tüse käävjas keha ja pikk kael. Nokk on keskmise pikkusega, selgelt väljakujunenud konksuga nokatipul. Jalad on kaugele tahapoole nihkunud ja lühikesed, saba on pikk, tiivad lühikesed ja laiad, ümardunud tipuga. Sulestik on valdavalt must ja metalliläikeline, mõnedel liikidel on keha alapool valge. Kormoranlased sulgivad kaks korda aastas - mittetäielik ehk pesitsuseelne, ja täielik sulgimine. Kormoranlaste sulestik pole kuigi tihe ega vettpidav ning seetõttu peavad nad sukeldumisel märgunud sulestikku kaljunukil, kivi või puu otsas laiali sirutatud tiibadega kuivatama. Kormoranide lend on sirgjooneline, jõuline ja natuke raskepärane, lennusiluett on ristikujuline.
Elupaik ja pesitsemine
Kormoranlased elavad mageveeliste siseveekogude kaldaaladel ja ka mererannikutel. Nad on enamasti seltsingulised pesitsejad, rajades pesad kaljudele, puude otsa, roostikku või tasasele kaldaalale. Pojad kooruvad pimedate ja paljastena, 7–8 nädala vanuselt hakkavad nad lendama.
Toitumine
Kormoranlaste põhitoiduks on kalad, mida nad hangivad sukeldudes.
Viited
- Loomade elu 6. kd, lk 61