Kormoranlased: erinevus redaktsioonide vahel

Kormoranlased
	; Kormoran (Phalacrocorax carbo)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Pelikanilised Pelecaniformes;
Sugukond	Kormoranlased Phalacrocoracidae; Reichenbach, 1850

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 25. juuni 2011, kell 11:34

Kormoranlased ehk karbaslased on lindude sugukond pelikaniliste seltsist.

Levik

Kormoranlased on levinud väga laialdaselt, kosmopoliitselt. Paras- ja külmvöödet asustavad linnud on rändsed, soojadel aladel elavad liigid ja populatsioonid on paiksed.

Välimus

Kormoranlaste sugukonna lindudel on tüse käävjas keha ja pikk kael. Nokk on keskmise pikkusega, selgelt väljakujunenud konksuga nokatipul. Jalad on kaugele tahapoole nihkunud ja lühikesed, saba on pikk, tiivad lühikesed ja laiad, ümardunud tipuga. Sulestik on valdavalt must ja metalliläikeline, mõnedel liikidel on keha alapool valge. Kormoranlased sulgivad kaks korda aastas - mittetäielik ehk pesitsuseelne, ja täielik sulgimine.

Elupaik ja pesitsemine

Kormoranlased elavad mageveeliste siseveekogude kaldaaladel ja ka mererannikutel. Nad on enamasti seltsingulised pesitsejad, rajades pesad kaljudele, puude otsa, roostikku või tasasele kaldaalale. Pojad kooruvad pimedate ja paljastena, 7–8 nädala vanuselt hakkavad nad lendama.

Toitumine

Kormoranlaste põhitoiduks on kalad, mida nad hangivad sukeldudes.

Viited

Loomade elu 6. kd, lk 61

@@ 14. rida: / 14. rida: @@
 '''Kormoranlased''' ehk '''karbaslased''' on lindude sugukond [[pelikanilised|pelikaniliste]] seltsist.
 == Levik ==
-Kormoranlased on levinud väga laialdaselt, [[kosmopoliitne|kosmopoliitselt]]. Paras- ja külmvöödet asustavad linnud on rändsed, soojadel aladel elavad liigid ja populatsioonid on paiksed.
+Kormoranlased on levinud väga laialdaselt, [[kosmopoliidid|kosmopoliitselt]]. Paras- ja külmvöödet asustavad linnud on rändsed, soojadel aladel elavad liigid ja populatsioonid on paiksed.
 == Välimus ==
 Kormoranlaste sugukonna lindudel on tüse käävjas keha ja pikk kael. Nokk on keskmise pikkusega, selgelt väljakujunenud konksuga nokatipul. Jalad on kaugele tahapoole nihkunud ja lühikesed, saba on pikk, tiivad lühikesed ja laiad, ümardunud tipuga. Sulestik on valdavalt must ja metalliläikeline, mõnedel liikidel on keha alapool valge. Kormoranlased sulgivad kaks korda aastas - mittetäielik ehk pesitsuseelne, ja täielik sulgimine.