Valdemar IV: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Valdemar IV Atterdag''' (umbes [[1320]] – [[24. oktoober]] [[1375]]) oli [[Taani kuningas]] [[1340]]–[[1375]]. |
'''Valdemar IV Atterdag''' (umbes [[1320]] – [[24. oktoober]] [[1375]]) oli [[Taani kuningas]] [[1340]]–[[1375]]. |
||
Valdemari valitsusaeg oli Taanile suhteliselt soodne, kuigi ta ei suutnud enda käes hoida [[Eestimaa]]d, mille ta [[Jüriöö ülestõus]]u järel [[1346]]. aastal [[ |
Valdemari valitsusaeg oli Taanile suhteliselt soodne, kuigi ta ei suutnud enda käes hoida [[Eestimaa]]d (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega), mille ta [[Jüriöö ülestõus]]u järel [[1346]]. aastal müüb [[Saksa ordu]] [[ordumeister]] [[Goswin von Herikel]]ile ca nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pandib need [[1347]]. aastal [[Liivi ordu]]le. Ta suutis vahepeal killustunud Taani riigi taas ühendada, seejuures allutas ta otse kuningavõimule ka [[Kopenhaagen]]i. [[1361]] sai ta enda kätte ka [[Gotland]]i, kuid [[1367]]–[[1370]] sõda [[Hansa]]ga lõppes lüüasaamisega. |
||
Surres Valdemaril poegi polnud, nii et troonile sai tema tütrepoeg [[Oluf III]], tegelikuks valitsejaks sai aga tolle ema [[Margarethe I|Margarethe]]. |
Surres Valdemaril poegi polnud, nii et troonile sai tema tütrepoeg [[Oluf III]], tegelikuks valitsejaks sai aga tolle ema [[Margarethe I|Margarethe]]. |
Redaktsioon: 8. aprill 2006, kell 20:44
Valdemar IV Atterdag (umbes 1320 – 24. oktoober 1375) oli Taani kuningas 1340–1375.
Valdemari valitsusaeg oli Taanile suhteliselt soodne, kuigi ta ei suutnud enda käes hoida Eestimaad (Harju- ja Virumaa koos Tallinna, Rakvere ja Narva linnustega), mille ta Jüriöö ülestõusu järel 1346. aastal müüb Saksa ordu ordumeister Goswin von Herikelile ca nelja tonni hõbeda (19 000 Kölni marka) eest ja Saksa ordu pandib need 1347. aastal Liivi ordule. Ta suutis vahepeal killustunud Taani riigi taas ühendada, seejuures allutas ta otse kuningavõimule ka Kopenhaageni. 1361 sai ta enda kätte ka Gotlandi, kuid 1367–1370 sõda Hansaga lõppes lüüasaamisega.
Surres Valdemaril poegi polnud, nii et troonile sai tema tütrepoeg Oluf III, tegelikuks valitsejaks sai aga tolle ema Margarethe.
See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |