ARM (arvutiarhitektuur): erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
11. rida: | 11. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
[[Pilt:arm_small.jpg|Esimene ARM tuum]] |
[[Pilt:arm_small.jpg|pisi|Esimene ARM tuum]] |
||
ARM ajalugu algas 1979. aastal, mil loodi [[Inglismaa|Inglismaal]], [[Cambridge]]-s firma Acorn Computers. Acorn tootis alguses koduarvuteid. Tugeva konkurentsi tõttu hakkas Acorni meeskond keeruliste käsustikega protsessorite asemele midagi uut mõtlema ja lõid selle tarbeks uurimisprojekti. Selle projekti tulemusel sündiski esimene ARM(''Acorn RISC Machine'') protsessor. 1985. aastal lasid nad välja esimese 26-bitise protsessori. Sellel oli 25 000 transistorit, mis oli isegi tolle aja kohta väga vähe, kuid siiski oli jõudluselt samaväärne Intel 80286 protsessoriga(134 000 transistorit<ref>[http://www.intel.com/pressroom/kits/quickreffam.htm?wapkw=%2880286%29#i486 Intel 80286]</ref>). |
|||
==Arhitektuur== |
==Arhitektuur== |
||
19. rida: | 20. rida: | ||
==Toetatud operatsioonisüsteemid== |
==Toetatud operatsioonisüsteemid== |
||
==Viited== |
|||
<references/> |
<references/> |
Redaktsioon: 12. detsember 2010, kell 04:38
Palun oodake parandustega, toimetamine on pooleli! |
ARM on 32-bitine vähendatud käsustikuga arvuti(RISC), mida arendab ARM Holdings. ARM tähendab inglise keeles Advanced RISC Machines, mida algselt oli Acorn RISC Machines.[1] ARM protsessorite lihtsus on teinud selle sobivaks madala voolutarbega rakenduste jaoks nagu mobiiltelefonid ja muud väikesed seadmed.
Umbes 95% mobiiltelefonidest kasutab ARM poolt disainitud protsessorit.[2] ARM protsessoreid kasutatakse pihuarvutites, mobiiltelefonides, muusika mängijates, mängukonsoolides, kalkulaatorites ja arvuti- ja võrgutarvikutes.
ARM arhitektuur on litsenseeritav. Mõned tuntumad ARM kliendid on Apple Inc., Broadcom, Cirrus Logic, Digital Equipment Corporation, Freescale, Intel, LG, Marvell Technology Group, Microsoft, NEC, Nuvoton, Nvidia, Qualcomm, Samsung, Sharp, Texas Instruments ja Yamaha.
ARM protsessoreid arendab nii ARM Holdings ise kui ka volitatud tootjad. ARM Holdings enda poolt on tehtud ARM7, ARM9, ARM11 and Cortex tooteperekonnad. Mõned tuntumad teiste tootjate poolt tehtud protsessorid on DEC StrongARM, Freescale i.MX, Marvell (algselt Intel) XScale (põhineb ARM v5 -l[3]), Nintendo, Nvidia Tegra, ST-Ericsson Nomadik, Qualcomm Snapdragon, Texas Instruments-i OMAP seeria ja Apple A4.
Ajalugu
ARM ajalugu algas 1979. aastal, mil loodi Inglismaal, Cambridge-s firma Acorn Computers. Acorn tootis alguses koduarvuteid. Tugeva konkurentsi tõttu hakkas Acorni meeskond keeruliste käsustikega protsessorite asemele midagi uut mõtlema ja lõid selle tarbeks uurimisprojekti. Selle projekti tulemusel sündiski esimene ARM(Acorn RISC Machine) protsessor. 1985. aastal lasid nad välja esimese 26-bitise protsessori. Sellel oli 25 000 transistorit, mis oli isegi tolle aja kohta väga vähe, kuid siiski oli jõudluselt samaväärne Intel 80286 protsessoriga(134 000 transistorit[4]).
Arhitektuur
Litsenseerimine
Toetatud operatsioonisüsteemid
Viited
- ↑ ARM Holdings
- ↑ Mobiledia: ARM to Take on Intel, Dominate Mobile Chip Market, 20. september 2010
- ↑ XScale
- ↑ Intel 80286