ARM (arvutiarhitektuur): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Tormit (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Tormit (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
ARM protsessorite lihtsus on teinud selle sobivaks madala voolutarbega rakenduste jaoks nagu mobiiltelefonid ja muud väikesed seadmed.
ARM protsessorite lihtsus on teinud selle sobivaks madala voolutarbega rakenduste jaoks nagu mobiiltelefonid ja muud väikesed seadmed.


Umbes 95% mobiiltelefonidest kasutab ARM poolt disainitud protsessorit.<ref>[http://www.mobiledia.com/news/74302.html 20. september 2010, Mobiledia: ARM to Take on Intel, Dominate Mobile Chip Market]</ref>
Umbes 95% mobiiltelefonidest kasutab ARM poolt disainitud protsessorit.<ref>Mobiledia: [http://www.mobiledia.com/news/74302.html, ARM to Take on Intel, Dominate Mobile Chip Market], 20. september 2010</ref>
ARM protsessoreid kasutatakse pihuarvutites, mobiiltelefonides, muusika mängijates, mängukonsoolides, kalkulaatorites ja arvuti- ja võrgutarvikutes.
ARM protsessoreid kasutatakse pihuarvutites, mobiiltelefonides, muusika mängijates, mängukonsoolides, kalkulaatorites ja arvuti- ja võrgutarvikutes.


9. rida: 9. rida:


ARM protsessoreid arendab nii ARM Holdings ise kui ka volitatud tootjad. ARM Holdings enda poolt on tehtud ARM7, ARM9, ARM11 and Cortex tooteperekonnad. Mõned tuntumad teiste tootjate poolt tehtud protsessorid on DEC StrongARM, Freescale i.MX, Marvell (algselt Intel) XScale (põhineb ARM v5 -l<ref>[http://www.intel.com/design/intelxscale/xscaleproductbriefweb.pdf XScale]</ref>), Nintendo, Nvidia Tegra, ST-Ericsson Nomadik, Qualcomm Snapdragon, Texas Instruments-i OMAP seeria ja Apple A4.
ARM protsessoreid arendab nii ARM Holdings ise kui ka volitatud tootjad. ARM Holdings enda poolt on tehtud ARM7, ARM9, ARM11 and Cortex tooteperekonnad. Mõned tuntumad teiste tootjate poolt tehtud protsessorid on DEC StrongARM, Freescale i.MX, Marvell (algselt Intel) XScale (põhineb ARM v5 -l<ref>[http://www.intel.com/design/intelxscale/xscaleproductbriefweb.pdf XScale]</ref>), Nintendo, Nvidia Tegra, ST-Ericsson Nomadik, Qualcomm Snapdragon, Texas Instruments-i OMAP seeria ja Apple A4.

==Ajalugu==
[[Pilt:arm_small.jpg|Esimene ARM tuum]]

==Arhitektuur==

==Litsenseerimine==

==Toetatud operatsioonisüsteemid==



<references/>
<references/>

Redaktsioon: 12. detsember 2010, kell 04:11

Palun oodake parandustega, toimetamine on pooleli!
See mall on lühiajaliseks kasutamiseks, et vältida redigeerimiskonflikte. Kui redigeerimine lõpetatakse, tuleb mall eemaldada. Viimase muudatuse aeg: 12. detsember 2010, 04.11.

ARM on 32-bitine vähendatud käsustikuga arvuti(RISC), mida arendab ARM Holdings. ARM tähendab inglise keeles Advanced RISC Machines, mida algselt oli Acorn RISC Machines.[1] ARM protsessorite lihtsus on teinud selle sobivaks madala voolutarbega rakenduste jaoks nagu mobiiltelefonid ja muud väikesed seadmed.

Umbes 95% mobiiltelefonidest kasutab ARM poolt disainitud protsessorit.[2] ARM protsessoreid kasutatakse pihuarvutites, mobiiltelefonides, muusika mängijates, mängukonsoolides, kalkulaatorites ja arvuti- ja võrgutarvikutes.

ARM arhitektuur on litsenseeritav. Mõned tuntumad ARM kliendid on Apple Inc., Broadcom, Cirrus Logic, Digital Equipment Corporation, Freescale, Intel, LG, Marvell Technology Group, Microsoft, NEC, Nuvoton, Nvidia, Qualcomm, Samsung, Sharp, Texas Instruments ja Yamaha.

ARM protsessoreid arendab nii ARM Holdings ise kui ka volitatud tootjad. ARM Holdings enda poolt on tehtud ARM7, ARM9, ARM11 and Cortex tooteperekonnad. Mõned tuntumad teiste tootjate poolt tehtud protsessorid on DEC StrongARM, Freescale i.MX, Marvell (algselt Intel) XScale (põhineb ARM v5 -l[3]), Nintendo, Nvidia Tegra, ST-Ericsson Nomadik, Qualcomm Snapdragon, Texas Instruments-i OMAP seeria ja Apple A4.

Ajalugu

Esimene ARM tuum

Arhitektuur

Litsenseerimine

Toetatud operatsioonisüsteemid