Lõhenevus

Lõhenevus on kristallstruktuuri omavate ainete omadus mehaaniliselt jaguneda väiksemaiks osadeks (lõheneda) mööda kindlasuunalisi tasapindu.

See, kuidas mineraal lõheneb, sõltub peamiselt tema kristallstruktuuri ehitusest. Näiteks vilkude kristallstruktuuri ehitus meenutab üliõhukesi üksteise peale asetatud lehti. Seetõttu on vilkudele omane ühesuunaline ülitäiuslik lõhenevus. Kaltsiidis (CaCO₃) on aga kaltsiumi, süsiniku ning hapniku aatomeist moodustatud ühikrakk (väikseim vastavat kristalli esindav osa) romboeedri kujuline, mistõttu lõhenebki kaltsiidi kristall purunemisel väiksemateks romboeedriteks (enamasti pole küll tegemist täiusliku romboeedri, vaid paljude sama orientatsiooniga romboeedrite kogumiga). Kvartsi (SiO₂) kristallstruktuur on aga ühesugune, ükskõik mis suunast vaadata, sest iga räni aatomit ümbritseb neli hapniku aatomit. Seetõttu kvartsil lõhenevus puudub.

Lõhenevuspinnad ei ole samaväärsed kristalli tahkudega. Nii kaltsiit kui ka kvarts esinevad tihti hästi väljakujunenud morfoloogiaga kristallidena, mis ei sarnane kuidagi vastava mineraali lõhenevuspindadele.