Ants-Johannes Martin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:


Aastatel 1971–1992 töötas ta [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudis]] vaneminsenerina ja teadurina.
Aastatel 1971–1992 töötas ta [[Zooloogia ja Botaanika Instituut|Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudis]] vaneminsenerina ja teadurina.
[[1992]]. aastast on ta [[EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi [EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi]] vanemteadur.
[[1992]]. aastast on ta [[EPMÜ taimekaitseinstituut|EPMÜ taimekaitseinstituudi]] vanemteadur ja putukate ökofüsioloogia laborijuhataja.


Ta on uurinud [[sipelgad|sipelgate]] sotsiaalset homöostaasi ning tegelenud [[kuklased|kuklaste]] kaitsmise ja nende kasutamisega metsakaitses ning keskkonna [[bioindikaator]]itena.
Ta on uurinud [[sipelgad|sipelgate]] sotsiaalset homöostaasi ning tegelenud [[kuklased|kuklaste]] kaitsmise ja nende kasutamisega metsakaitses ning keskkonna [[bioindikaator]]itena.


Aastal [[1977]] asutas ta koos [[Vambola Maavara]]ga [[Akste looduskaitseala|Akste metsakuklaste looduskaitseala]], mille lähedal asub ka varem mürmekoloogiale keskendunud [[Akste bioloogiajaam]].
Aastal [[1977]] asutas ta koos [[Vambola Maavara]]ga [[Akste looduskaitseala|Akste metsakuklaste looduskaitseala]]. Nad rajasid 8. mail 1973 ja 6. mail 1975 kuklasteta kahele metsakvartalile laanekuklase ''Formica aquilonia'' 24 pesast koosneva asurkonna, millest on kujunenud umbes 400 pesast koosnev ulatuslik tehisasurkond. Akste looduskaitsealal asub ka varem mürmekoloogiale keskendunud [[Akste bioloogiajaam]].


== Välislink ==
== Välislink ==

Redaktsioon: 7. oktoober 2010, kell 15:13

Ants-Johannes Martin (sündinud 21. augustil 1946 Mäetaguse vallas) on eesti zooloog (mürmekoloog), Ph.D (2000).

Aastatel 1971–1992 töötas ta Eesti TA Zooloogia ja Botaanika Instituudis vaneminsenerina ja teadurina. 1992. aastast on ta [[EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi [EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi]] vanemteadur.

Ta on uurinud sipelgate sotsiaalset homöostaasi ning tegelenud kuklaste kaitsmise ja nende kasutamisega metsakaitses ning keskkonna bioindikaatoritena.

Aastal 1977 asutas ta koos Vambola Maavaraga Akste metsakuklaste looduskaitseala. Nad rajasid 8. mail 1973 ja 6. mail 1975 kuklasteta kahele metsakvartalile laanekuklase Formica aquilonia 24 pesast koosneva asurkonna, millest on kujunenud umbes 400 pesast koosnev ulatuslik tehisasurkond. Akste looduskaitsealal asub ka varem mürmekoloogiale keskendunud Akste bioloogiajaam.

Välislink