Saksa Rist: erinevus redaktsioonide vahel
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P robot lisas: el:Γερμανικός Σταυρός |
P robot lisas: da:Tyske Kors |
||
| 28. rida: | 28. rida: | ||
[[ca:Creu Alemanya]] |
[[ca:Creu Alemanya]] |
||
[[cs:Německý kříž]] |
[[cs:Německý kříž]] |
||
[[da:Tyske Kors]] |
|||
[[de:Deutsches Kreuz]] |
[[de:Deutsches Kreuz]] |
||
[[el:Γερμανικός Σταυρός]] |
[[el:Γερμανικός Σταυρός]] |
||
Redaktsioon: 28. september 2010, kell 20:49
Saksa Rist (saksa keeles Deutsches Kreuz) oli Kolmanda Riigi autasu, mis oli järk kõrgem kui I klassi Raudrist, kuid madalam kui Rüütlirist.
Saksa Rist Kullas annetati sellele, kellel olid mõlemad Raudristid ja pärast I järgu risti saamist sooritas veel kolm tegu, mis olnuks Raudristi I klassi väärilised.[1]
Autasu Saksa Rist kinnitas Adolf Hitler 16. novembril 1941.
Saksa Risti anti välja kahte tüüpi: kullas ja hõbedas. Saksa Risti kullas valmistati rohkem kui hõbedas. Kuldne autasu anti vapruse eest, hõbedane autasu silmapaistva teenistuse eest.
Autasu läbimõõt on 6,5 cm ja seda kanti sõdurikuue parema käe ülatasku peal. Kui autasu saajale oli omistatud Saksa Rist hõbedas ja kullas, siis võis neid mõlemaid korraga mundril kanda.
Saksa risti kullas anti välja maaväes 14 639, sõjalaevastikus 1481, Luftwaffes 7428, SS-is ja politseis 822 ja välismaalastele 14 tükki. Saksa risti hõbedas anti välja maaväes 874, laevastikus 105, Luftwaffes 65, SS-is ja politseis 70 tükki. Välismaalased Saksa risti hõbedas ei saanud.
Hiljem töötati veel välja Saksa rist briljantidega, mis oma tähtsuselt pidi asuma Rüütliristi raudristi ja Rüütliristi raudristi tammelehtedega vahel, kuid sõda lõppes enne kui seda autasu jõuti välja anda.