Granitoid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
5. rida: | 5. rida: | ||
Vastavalt päritolule jagatakse granitoidid nelja rühma: |
Vastavalt päritolule jagatakse granitoidid nelja rühma: |
||
*[[A-tüüpi granitoidid]] – [[kaalium]]irikkad graniidid ja [[Süeniit|süeniidid]], peamiselt [[Orogenees|anorogeense]] tekkega. Tekkinud ilmselt ülessulanud [[Mandriline maakoor|mandrilise maakoore]] alaosast. |
*[[A-tüüpi granitoidid]] – [[kaalium]]irikkad graniidid ja [[Süeniit|süeniidid]], peamiselt [[Orogenees|anorogeense]] tekkega. Tekkinud ilmselt ülessulanud [[Mandriline maakoor|mandrilise maakoore]] alaosast. |
||
*[[I-tüüpi granitoidid]] – |
*[[I-tüüpi granitoidid]] – mitmesuguse koostisega [[Tonaliit|tonaliidist]] graniidini. Tekkinud [[Fraktsioneeruv kristallisatsioon|fraktsioneeruva kristalliseerumise]] teel ülessulanud [[Keskmine kivim|keskmise koostisega]] tard- ning [[moondekivim]]eist. Seotud [[Subduktsioonivöönd|subduktsiooni-]] või [[Orogeenne vöönd|orogeensete vöönditega]]. |
||
*[[M-tüüpi granitoidid]] – [[plagiograniit]], tekkinud [[Aluseline kivim|aluselistest]] tardkivimitest [[Sulamine|ülessulanud]] [[magma ]] fraktsioneeruva kristallisatsiooni teel. Seotud subduktsioonivööndeiga. Ülessulanud aluselised kivimid moodustasid kunagise [[Ookeaniline maakoor|ookeanilise maakoore]]. |
*[[M-tüüpi granitoidid]] – [[plagiograniit]], tekkinud [[Aluseline kivim|aluselistest]] tardkivimitest [[Sulamine|ülessulanud]] [[magma ]] fraktsioneeruva kristallisatsiooni teel. Seotud subduktsioonivööndeiga. Ülessulanud aluselised kivimid moodustasid kunagise [[Ookeaniline maakoor|ookeanilise maakoore]]. |
||
*[[S-tüüpi granitoidid]] – [[Leukokraatne kivim|leukokraatsed]] granitoidid, mis on tekkinud [[Moone (geoloogia)|moondunud]] [[sete]]te ülessulamisel tekkinud magmast. Seotud peamiselt orogeensete vöönditega. |
*[[S-tüüpi granitoidid]] – [[Leukokraatne kivim|leukokraatsed]] granitoidid, mis on tekkinud [[Moone (geoloogia)|moondunud]] [[sete]]te ülessulamisel tekkinud magmast. Seotud peamiselt orogeensete vöönditega. |
Redaktsioon: 6. märts 2006, kell 22:54
Granitoid on põhiliselt kvartsist ja päevakivist koosnev faneriitse struktuuriga tardkivim.
Granitoid ei ole rangelt võttes mitte korrektne kivimi määratlus, vaid pigem esialgne makroskoopilisel vaatlusel põhinev hinnang. Granitoidseteks nimetatakse kivimeid, kus domineerivad kvarts ja päevakivi. Lühidalt öelduna on granitoid graniidisarnane kivim. Granitoidiks võivad olla graniit, süenograniit, montsograniit, leelispäevakivi-graniit, granodioriit ja tonaliit.
Vastavalt päritolule jagatakse granitoidid nelja rühma:
- A-tüüpi granitoidid – kaaliumirikkad graniidid ja süeniidid, peamiselt anorogeense tekkega. Tekkinud ilmselt ülessulanud mandrilise maakoore alaosast.
- I-tüüpi granitoidid – mitmesuguse koostisega tonaliidist graniidini. Tekkinud fraktsioneeruva kristalliseerumise teel ülessulanud keskmise koostisega tard- ning moondekivimeist. Seotud subduktsiooni- või orogeensete vöönditega.
- M-tüüpi granitoidid – plagiograniit, tekkinud aluselistest tardkivimitest ülessulanud magma fraktsioneeruva kristallisatsiooni teel. Seotud subduktsioonivööndeiga. Ülessulanud aluselised kivimid moodustasid kunagise ookeanilise maakoore.
- S-tüüpi granitoidid – leukokraatsed granitoidid, mis on tekkinud moondunud setete ülessulamisel tekkinud magmast. Seotud peamiselt orogeensete vöönditega.