Mannerheimi rist: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 21. juuni 2010, kell 14:12

Mannerheimi risti rüütliteks (Mannerheim-ristin ritariksi) nimetati jätkusõja ajal ja sõja järel 191 sõjaväelast. Mannerheimi risti 1. ja 2. järgu ristid kuuluvad Vabadusristi rüütli klassi. Rüütli klassi sisemises järjestuses 1. järgu Mannerheimi rist on teisena Vabadusristi Suurristi järel. 2. järgu Mannerheimi rist on järjestuses neljas. 1. ja 2. järgu vahele jääb Vabadusristi 1. järgu rinnamärk.

Mannerheimi rist oli jalaväekindrali Adolf Ehrnroothi arvates kaitsejõudude juhataja Gustaf Mannerheimi enda välja pakutud. Mannerheim soovis teenetemärki, mida võidi samasugusena - ilma varasema "järguosata" - anda nii kindralile, kui sõdurile. Teenetemärki siiski ei antud, saaja nimetati teenetemärgi kandjaks, Mannerheimi risti rüütliks.

Risti andmist puudutavas seaduses tehti sõja ajal kaks märkimisväärset muutust. Seadus autasude andmisest... 14. mail 1943. aastal, kui risti saamisele liideti riigi varudest makstav autasu 50000 marka, mis suuruselt võrdus 1943. aastal ametlikult teenistuses oleva leitnandi aastapalgaga. Teine muutusena lisati 18. augustil 1944. aastal võimalus autasustada sõjaväelast teist korda uute kordaminekute eest.

Kõik Mannerheimi risti rüütlid on kutsutud iseseisvuspäeva vastuvõtule alates 1994. aastast, kui president Ahtisaari kutsus kõik siis veel elus olnud rüütlid koos abikaasadega. Rüütlid tulevad vastuvõtule esimesena. Praegu on neid elus veel kolm: Tuomas Gerdt, Heikki Nykänen ja Onni Määttänen.

Välislingid

Mannerheimi risti rüütlite nimekiri Peamajamuuseumi leheküljel

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 {{toimeta}}
 [[Pilt:Mannerheimkruis der Eerste en Tweede Klasse.jpg|thumb|180px|right|Mannerheimi rist (üleval 1. järk ja all 2. järk, Risti asetsevad marssali mõõgad tähendavad teist korda antud 2. järku.)]]
-'''Mannerheimi risti rüütlid''' (''Mannerheim-ristin ritariksi'') nimetati [[Jätkusõda|jätkusõja]] ajal ja sõja järel 191 sõjaväelast. Mannerheimini risti 1. ja 2. järgu ristid kuuluvad [[Vabadusristi orden|Vabadusristi rüütli klassi]] . Rüütli klassi sisemises järjestuses 1. järgu Mannerheimi rist on teisena Vabadusristi Suurristi järel. 2. järgu Mannerheimi rist on järjestuses neljäs. 1. ja 2. järgu vahele jääb Vabadusristi 1. järgu rinnamärk.
+'''Mannerheimi risti rüütliteks''' (''Mannerheim-ristin ritariksi'') nimetati [[Jätkusõda|jätkusõja]] ajal ja sõja järel 191 sõjaväelast. Mannerheimi risti 1. ja 2. järgu ristid kuuluvad [[Vabadusristi orden|Vabadusristi rüütli klassi]]. Rüütli klassi sisemises järjestuses 1. järgu Mannerheimi rist on teisena Vabadusristi Suurristi järel. 2. järgu Mannerheimi rist on järjestuses neljas. 1. ja 2. järgu vahele jääb Vabadusristi 1. järgu rinnamärk.
 Mannerheimi rist oli jalaväekindrali [[Adolf Ehrnrooth]]i arvates kaitsejõudude juhataja [[Carl Gustaf Emil Mannerheim|Gustaf Mannerheim]]i enda välja pakutud. Mannerheim soovis teenetemärki, mida võidi samasugusena - ilma varasema "järguosata" - anda nii kindralile, kui sõdurile. Teenetemärki siiski ei ''antud'', saaja ''nimetati'' teenetemärgi kandjaks, Mannerheimi risti rüütliks.
@@ 7. rida: / 7. rida: @@
 Risti andmist puudutavas seaduses tehti sõja ajal kaks märkimisväärset muutust. ''Seadus autasude andmisest...'' [[14. mai]]l [[1943]]. aastal, kui risti saamisele liideti riigi varudest makstav autasu 50000 marka, mis suuruselt võrdus 1943. aastal ametlikult teenistuses oleva leitnandi aastapalgaga. Teine muutusena lisati [[18. august]]il [[1944]]. aastal võimalus autasustada sõjaväelast teist korda uute kordaminekute eest.
-Kõik Mannerheimi risti rüütlid on kutsutud [[Soome iseseisvuspäev|iseseisvuspäeva]] vastuvõtule alates [[1994]]. aastast, kui president [[Martti Ahtisaari|Ahtisaari]] kutsus kõik siis veel elu olnud rüütlid koos abikaasadega. Rüütlid tulevad vastuvõtule esimesena. Praegu on neid elus veel kolm: [[Tuomas Gerdt]], [[Heikki Nykänen]] ja [[Onni Määttänen]].
+Kõik Mannerheimi risti rüütlid on kutsutud [[Soome iseseisvuspäev|iseseisvuspäeva]] vastuvõtule alates [[1994]]. aastast, kui president [[Martti Ahtisaari|Ahtisaari]] kutsus kõik siis veel elus olnud rüütlid koos abikaasadega. Rüütlid tulevad vastuvõtule esimesena. Praegu on neid elus veel kolm: [[Tuomas Gerdt]], [[Heikki Nykänen]] ja [[Onni Määttänen]].
 {{pooleli}}