Trooja hobune (informaatika): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Chiller (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Chiller (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}}
'''Trooja hobune''' ehk '''troojalane''' ehk '''trooja''' on liik [[õelvara]], mis tavaliselt tuleb kaasa koos mõne teise [[programm]]i või failiga.
'''Trooja hobune''' ehk '''troojalane''' ehk '''trooja''' on liik [[õelvara]], mis tavaliselt tuleb kaasa koos mõne teise [[programm]]i või failiga.


Ehk siis klassikalisele [[Kreeka]] [[legend]]ile sarnanedes on tegemist [[tarkvara]]ga, mis on pealtnäha huvitav ja kasulik (või vähemalt kahjutu), kuid käivitades võib palju pahandust teha - ehk siis arvuti on Trooja, hobune on kasulik fail ja sõjamehed seal sees on [[õelvara]].
Sarnanedes klassikalisele [[Kreeka]] [[legend]]ile on tegemist [[tarkvara]]ga, mis on pealtnäha huvitav ja kasulik (või vähemalt kahjutu), kuid käivitades võib palju pahandust teha - ehk siis arvuti on Trooja, hobune on kasulik fail ja sõjamehed seal sees on [[õelvara]].


Troojalased reeglina ise arvutisse ei tule, kasutaja peab need kas iseseisvalt või mõne rakenduse koosseisus käivitama.
Troojalased reeglina ise arvutisse ei tule, kasutaja peab need kas iseseisvalt või mõne rakenduse koosseisus käivitama.

Redaktsioon: 12. märts 2010, kell 07:40

Trooja hobune ehk troojalane ehk trooja on liik õelvara, mis tavaliselt tuleb kaasa koos mõne teise programmi või failiga.

Sarnanedes klassikalisele Kreeka legendile on tegemist tarkvaraga, mis on pealtnäha huvitav ja kasulik (või vähemalt kahjutu), kuid käivitades võib palju pahandust teha - ehk siis arvuti on Trooja, hobune on kasulik fail ja sõjamehed seal sees on õelvara.

Troojalased reeglina ise arvutisse ei tule, kasutaja peab need kas iseseisvalt või mõne rakenduse koosseisus käivitama.

Troojalased erinevad viirustest selle poolest,et nad ei tegele ise otsese vandalismiga (küll aga võib sellega tegeleda kräkker kes troojalase kaudu süsteemile juurdepääsu saab), ei poogi end külge teistele failidele ega seeläbi nö. nakata neid ega levita end ka muul moel ise edasi. Selle asemel avavad troojalased nö. "tagauksi", mille kaudu on kräkkeritel võimalik saada süsteemidele juurdepääs, ja seega ka täielik kontroll nende üle, koguvad privaatseid kasutajaandmeid (paroolid,klahvisisestused,ekraanipildid jne) saates need oma looja suva poolt valitud suunal ja nullides muude viisidega süsteemide ning nendes sisalduvate andmete turvalisuse.

Välislingid