Šelihhovi laht: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Lahe pikkus on 650 km, laius suudmeosas 130 km, suurim laius 300 km, sügavus kuni 350 m. |
Lahe pikkus on 650 km, laius suudmeosas 130 km, suurim laius 300 km, sügavus kuni 350 m. |
||
[[Taigonossi poolsaar]] eraldab lahe põhjaosa [[ |
[[Taigonossi poolsaar]] eraldab lahe põhjaosa [[Gižiga laht|Gižiga]] ja [[Penžina laht|Penžina laheks]]. Lahte suubuvad [[Gižiga jõgi|Gižiga]], [[Penžina jõgi|Penžina]], [[Jama jõgi|Jama]] ja [[Malkatšani jõgi]]. |
||
Šelihhovi laht on kaetud jääga detsembrist maini. [[Looded]] Penžina lahes on Vaikse ookeani kõrgeimad. |
Šelihhovi laht on kaetud jääga detsembrist maini. [[Looded]] Penžina lahes on Vaikse ookeani kõrgeimad. |
||
Redaktsioon: 2. märts 2010, kell 11:07
Šelihhovi laht (vene keeles залив Шелихова) on Ohhoota mere laht Venemaa kirdeosas Euraasia mandriosa ja Kamtšatka poolsaare põhjaosa vahel. Laht sai nime Grigori Šelihhovi järgi.
Lahe pikkus on 650 km, laius suudmeosas 130 km, suurim laius 300 km, sügavus kuni 350 m.
Taigonossi poolsaar eraldab lahe põhjaosa Gižiga ja Penžina laheks. Lahte suubuvad Gižiga, Penžina, Jama ja Malkatšani jõgi.
Šelihhovi laht on kaetud jääga detsembrist maini. Looded Penžina lahes on Vaikse ookeani kõrgeimad.
Laht on kalarikas, püüakse heeringat, hiidlesta, lesta, navaagat.
Šelihhovi lahe lõunaosas asub väike saarestik Jama saared.