Bakteriofaagid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Bakteriofaagid''' on bakterite [[viirus]]ed. |
'''Bakteriofaagid''' on bakterite [[viirus]]ed. |
||
Mõõtmetelt jäävad vahemikku 8—100 nm. Bakteriofaagid sisaldavad valgulisi ühendeid (nukleoproteiide), mis erinevad |
Mõõtmetelt jäävad vahemikku 8—100 nm. Bakteriofaagid sisaldavad valgulisi ühendeid ([[nukleoproteiidid|nukleoproteiide]]), mis erinevad [[bakter]]i valkudest. Nad on võimelised omandama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosfori ühendeid. |
||
Bakteriofaagid jagunevad kahte rühma: |
Bakteriofaagid jagunevad kahte rühma: |
||
Redaktsioon: 3. juuni 2009, kell 00:43
Bakteriofaagid on bakterite viirused.
Mõõtmetelt jäävad vahemikku 8—100 nm. Bakteriofaagid sisaldavad valgulisi ühendeid (nukleoproteiide), mis erinevad bakteri valkudest. Nad on võimelised omandama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosfori ühendeid.
Bakteriofaagid jagunevad kahte rühma:
- virulentsed faagid − põhjustavad bakteriraku lüüsumist.
- mõõdukad ehk tempereeritud faagid − algselt on bakteri genoomis soikeseisundis ning hiljem aktiviseeruvad.