Bakteriofaagid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 3. juuni 2009, kell 00:42

Bakteriofaagid on bakterite viirused.

Mõõtmetelt jäävad vahemikku 8—100 nm. Bakteriofaagid sisaldavad valgulisi ühendeid (nukleoproteiide), mis erinevad mikroobi valkudest. Nad on võimelised omandama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosfori ühendeid.

Bakteriofaagid jagunevad kahte rühma:

virulentsed faagid − põhjustavad bakteriraku lüüsumist.
mõõdukad ehk tempereeritud faagid − algselt on bakteri genoomis soikeseisundis ning hiljem aktiviseeruvad.

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+'''Bakteriofaagid''' on bakterite [[viirus]]ed.
-Bakteriofaagid ehk bakterite viirused. Mõõtmetelt jäävad vahemikku 8 — 100 nm. Bakteriofaagid sisaldavad valgulisi ühendeid (nukleoproteiide), mis erinevad mikroobi valkudest. Nad on võimelised omandama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosfori ühendeid.
+Mõõtmetelt jäävad vahemikku 8—100 nm. Bakteriofaagid sisaldavad valgulisi ühendeid (nukleoproteiide), mis erinevad mikroobi valkudest. Nad on võimelised omandama toitekeskkonnast lämmastikku ja mõningaid fosfori ühendeid.
 Bakteriofaagid jagunevad kahte rühma:
-a)Virulentsed faagid − põhjustavad bakteriraku lüüsumist.
+*virulentsed faagid − põhjustavad bakteriraku lüüsumist.
-b)Mõõdukad ehk tempereeritud faagid − algselt on bakteri genoomis soikeseisundis ning hiljem aktiviseeruvad.
+*mõõdukad ehk tempereeritud faagid − algselt on bakteri genoomis soikeseisundis ning hiljem aktiviseeruvad.
+[[Kategooria:Bioloogia]]