Räpp

Räpp või räppimine on keerukaid rütme ja erinvaid riimivorme kasutav laulev rääkimine, mis on hip-hop muusika üks põhikomponentidest.

Sõna räpp kasutatakse vahel hiphopmuusika sünonüümina.

Hip-hop või hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid.Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinvaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip-hop muusika elektroonilisemaks; kujunes hip-hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJde terav konfrontatsioon jm. 1990. aastatel tugevnes hip-hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette alamžanr gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust.

Rütm

Räpi esituse puhul on oluline selle riimide, intonatsiooni, kiiruse isikupärane kastutus ehk räppija flõu (inglise keeles flow).

Biit

Räpitakse sageli mõne instrumendi abil etteantud rütmi järgi ehk biidi (beat) peale. Enamasti teevad räpile tausta DJ-d (disc jockey), kes mängivad mitut plaadimängijat kasutades mitmekesiseid rütme, kasutatakse ka rütmisüntesaatoreid, aga ka naturaalseid pille. Rütmitausta võib teha ka suuga, seda nimetatakse biitboksiks ('beatbox').

Teemad

Räpp on on traditsiooniliselt seotud linnaelu olmeliste ja igapäevaste külgedega, sageli vastuolude ja probleemidega subkultuurides ja nende kokkupuudetega muu maailmaga, aga ka inimlikult tähendusrikaste teemadega nagu suhted, karjäär, seksuaalsus, perekond, sõbrad jne jne.

Kriminaalset kontingenti ja selle tegemisi fetišeerivalt kirjeldav räpp on gängstaräpp, mida seostati selle algusaastatel eelkõige mustanahaliste jõukudega Ameerika Ühendriikide linnades. Paljud räppijad suhtuvad tänapäeva sellisesse temaatikasse irooniliselt.

Vabastiil

Vabastiil on räppimine ilma sõnalist osa ettevalmistamata.

Võisturäpp

Räpi juurde kuulub ka mõõduvõtmine räppijate vahel, mis on kahe räppija vaheline võitlus (battle). Võitlus käib tavaliselt nii, et kaks räppijat räpivad kordamööda teatud kindla aja jooksul (nt ühe või enama minuti) pöördudes oma räpiga teineteise poole, sageli esitatakse vastasele väljakutsuvaid žeste, halvustatakse, parodeeritakse, tunnustatakse (respect) tema flõud ning seejärel hindab räppijaid publik või žürii. Korraldatakse turniire.

Koosräpp

Sageli räpitakse koos. Levinud on räppimine järgemööda stroofide kaupa, kuid räpitakse ka samaaegselt nt räppides koos refrääne või siis toetades juhträppija flõud mõne fraasi rõhutamisega vms.

Räpp Eestis

Esimeseks räppimist sisaldavaks ja helikandjal avaldatud looks peetakse ansabli Monitor lugu "Sind ainult kaupluses näen". Räppmuusika tunnustamine Eestis suurema avalikkuse poolt sai alguse Chalice'i (Jarek Kasar) esimese plaadiga "Ühendatud inimesed" aastal 2003, kuigi üheksakümnendate lõpus oli põrandaalune räpiliikumine täiesti olemas, toimusid kontserdid jne.

Vaata ka

• Hip-hop
• Luule
• Retsitatiiv

Välislink

• Alicia Keys: USA valitsus leiutas gangstarapi mustanahaliste tapmiseks