Sulamistemperatuur: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TXiKiBoT (arutelu | kaastöö)
Akra (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
Temperatuuri langedes võib siiski esineda [[allajahtumine]], tahked ained aga üle ei kuumene.
Temperatuuri langedes võib siiski esineda [[allajahtumine]], tahked ained aga üle ei kuumene.


[[Lahus]]ed külmuvad alati madalamal temperatuuril kui vastavad puhtad ained. Näiteks [[sool]]ase merevee külmumispunkt on madalam kui 0°C.
[[Lahus]]ed külmuvad alati madalamal temperatuuril, kui vastavad puhtad ained. Näiteks [[soolad|soolase]] merevee külmumispunkt on madalam kui 0°C.


Kõigil ainetel ei ole kindlat sulamistemperatuuri. [[Amorfsed]] ained pehmenevad kuumutamisel. Nende täpset sulamispunkti pole kristallstruktuuri puudumise tõttu võimalik määrata.
Kõigil ainetel ei ole kindlat sulamistemperatuuri. [[Amorfsed]] ained pehmenevad kuumutamisel. Nende täpset sulamispunkti pole kristallstruktuuri puudumise tõttu võimalik määrata.

Redaktsioon: 6. detsember 2008, kell 19:44

Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.

Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine.

Temperatuuri langedes võib siiski esineda allajahtumine, tahked ained aga üle ei kuumene.

Lahused külmuvad alati madalamal temperatuuril, kui vastavad puhtad ained. Näiteks soolase merevee külmumispunkt on madalam kui 0°C.

Kõigil ainetel ei ole kindlat sulamistemperatuuri. Amorfsed ained pehmenevad kuumutamisel. Nende täpset sulamispunkti pole kristallstruktuuri puudumise tõttu võimalik määrata.

Sulamise või tahkumise käigus aine temperatuur ei muutu. Energia kulub kas olemasolevate sidemete lõhkumisele või vabaneb uute tekkimisel. Soojust mis faasimuutuse käigus eraldub või neeldub nimetatakse latentne soojus.