Elektri rippkeerdkaabel

Allikas: Vikipeedia

Elektri rippkeerdkaabel on elektrijuhe, mis on spetsiaalselt kavandatud kasutamiseks jaotusvõrkudes elektrivõrgu loomiseks ja toite tagamiseks. Sarnaselt tavalisele rippkeerdtrossile koosneb see mitmest juhtmest või traadist, mis on keeratud kokku ühtseks struktuuriks, kuid lisaks võtab see arvesse ka elektriliste voolude edastamise nõudeid.

Elektri rippkeerdkaablid peavad vastama elektriohutusstandarditele ning olema võimelised juhtima elektrit ohutult ja tõhusalt riputatud keskkonnas. Need on varustatud isolatsioonikattega, et kaitsta juhtmeid väliskeskkonna mõjude eest ning vältimaks lekkevoolu. Rippkaabli materjalid, konstruktsioon, omadused ja testid peavad vastama standardile EVS-HD 626 /1.

Madalpinge õhuliinid ehitatakse isoleerimata või isoleeritud kandvaneutraal PEN-juhtmega (ehk kandurjuhtmega, AMKA) või võrdselt kandvate soontega rippkaablitega (EX), olenevalt võrguettevõtaja nõuetest. Üldiselt valmistatakse rippkaablid riststruktureeritud polüetüleen-(PE-, PEX-, PEH-, XLPE-)isolatsiooniga. Isolatsiooni struktuur peab takistama niiskuse levimist pikisuunas ja olenevalt paigaldustingimustest vajadusel ka ristisuunas.

Selliseid kaableid võib leida erinevates rakendustes, kus on vajalik elektrienergia edastamine kõrgel asuvates, raskesti ligipääsetavates kohtades, tihe asustusega aladel ning need peavad vastama vastavatele elektriohutus- ja standardinõuetele. Näiteks mägedes, metsades ning edukalt kasutatakse ka linna tingimustes.