Eirik II
Eirik II (ka Eirik Magnusson; 1268 – 15. juuli 1299) oli Norra kuningas aastail 1280–1299.
Eirik oli kuningas Magnus Lagabøte ja Ingeborg Eriksdatteri vanim poeg.
1281. aastal abiellus ta Šotimaa printsessi Margaretiga. Margaret suri kaks aasta hiljem printsess Margaretti sünnitades.
Eirik abiellus hiljem Isabel Bruce'iga, kes oli Šoti kuninga Robert I õde.
Eirik sai oma valitsusajal hüüdnime "preestrivihkaja", sest tema suhted kirikuga olid väga halvad. Teda peetakse nõrgaks valitsejaks, kes oli suuresti oma nõuandjate mõju all.
Pärast Taani kuninga Erik V Klippingi mõrvamist toetas Eirik Taani lindpriisid, näiteks Stig Andersen Hvidet, ning pakkus neile Norras varjupaika. Samuti korraldas ta röövretki Taani rannikule.
Kuna Eirikul ei olnud poegi, sai tema surma järel võimule ta vend Håkon V. Eirik maeti Bergeni vanasse toomkirikusse, mis lammutati 1531. aastal.
Perekond
[muuda | muuda lähteteksti]Eirik abiellus 1281. aastal Šotimaa kuninga Alexander III ja Inglise Margareti tütre printsess Margaretiga (1261–1283). Abielust sündis:
- Margaret (1283–1290), Šotimaa kuninganna 1286–1290
1293. aastal abiellus Eirik Annandale*i isanda ja Carricki krahvi Robert Bruce'i ja Carricki krahvinna Marjorie tütre Isabel Bruce'iga. Isabel oli Šoti kuninga Robert I õde. Abielust sündis
- Ingeborg, kes abiellus Soome hertsogi Valdemar Magnussoniga.
Sugupuu
[muuda | muuda lähteteksti]Eirik II Magnusson | Norra kuningas Magnus VI Lagabøte | Norra kuningas Håkon IV Håkonsson | Norra kuningas Håkon III Sverresson |
Inga | |||
Margrete Skulesdatter | Skule Bårdsson | ||
Ragnhild | |||
Taani printsess Ingeborg Eriksdatter | Taani kuningas Erik IV Adraraha | Taani kuningas Valdemar II Võitja | |
Portugali printsess Berengaria | |||
Saksimaa printsess Jutta | Saksimaa hertsog Albrecht I | ||
Austria printsess Agnes |
Eelnev Magnus Lagabøte |
Norra kuningas 1280–1299 |
Järgnev Håkon V |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Knut Helle. "The Cambridge History of Scandinavia: Prehistory to 1520". Cambridge University Press. 2003. Lk. 363–364