Raamatukoguhoidja

See artikkel räägib üldmõistest; seriaali kohta vaata artiklit "Raamatukoguhoidjad".

---

Giuseppe Arcimboldo. Raamatukoguhoidja (~1570)

Raamatukoguhoidja (vananenud termin: bibliotekaar) on töötaja, kelle ülesandeks on raamatute ja muude andmekandjate säilitamine ja kättesaadavaks tegemine raamatukogus.

Tööülesanded eri liiki raamatukogudes

Rahvaraamatukoguhoidja

Raamatukoguhoidja töö rahvaraamatukogus hõlmab teavikute kataloogimist, –komplekteerimist (vastavalt raamatukogu sihtrühmale), infokirjaoskuse valdamist, teenindusele orienteeritust, täiskasvanute, laste ja noorte teenindamist, teavikute mahakandmist, õigusalased ning eelarve koostamise alased küsimused.

Kooliraamatukoguhoidja

Kooliraamatukoguhoidja töö sisaldab üldhariduskoolide õpilaste teenindamist. Kooliraamatukoguhoidja töö võib lisaks põhilistele erialaoskustele (vt rahvaraamatukoguhoidja oskusi ülal) hõlmata veel pedagoogikat ning koostööd õpetajate ja tunniplaani koostajatega.

Raamatukoguhoidja kõrgkoolis

Kõrgkooliraamatukoguhoidja töö sisaldab teenindust ülikoolides või kolledžites. Tähtsamad küsimused ja valdkonnad, millega raamatukoguhoidja kõrgkoolis kokku puutub, on lisaks juba nimetatuile autoriõigus, tehnoloogia, digitaalraamatukogu ja digitaalsed andmekandjad, vaba juurdepääs teadustöödele.

Erialaraamatukoguhoidjad

Erialaraamatukoguhoidjate töö hõlmab peaaegu kõiki eespool nimetatud raamatukoguhoidjate tööülesandeid, sealhulgas nende, kes teenindavad meditsiiniraamatukogus, ettevõtte või asutuse raamatukogus või mingile kindlale kogule keskendatud raamatukogus. Erialaraamatukoguhoidjate töö hõlmab iseseisvat tööd, finantseerimisega tegelemist, komplekteerimist vastavalt erialale, pidevat enesetäiendust.

Hoiuraamatukoguhoidja

Hoiuraamatukoguhoidja töötab kõige sagedamini kõrgkooliraamatukogudes. Tegeleb raamatute, käsikirjade, arhiivimaterjalide ja muude raamatukogu teavikute säilitamisega. Säilitustegevuste näited: köitmine, kaitsmine, digiteerimine, keskkonna jälgimine ja muutmine digitaalseks või analoogseks teavikuks.

Raamatukoguhoidjate kutsekvalifikatsioon

Kutsestandard – dokument, mis määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele, oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele. Kutsekvalifikatsioon – kutsealal nõutav pädevustase, mida tunnustatakse kas reguleeritud, ajalooliselt või rahvusvaheliselt kujunenud nõuete alusel. Kutsekvalifikatsioonisüsteemis on viis taset, kusjuures I tase on madalaim ja V tase kõrgeim.

Raamatukoguhoidja III kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav kesk(eri)haridus (soovitatavalt raamatukogunduslik), kutsealane koolitus ning viimased viis aastat erialast töökogemust või kõrgharidus (soovitatavalt raamatukogunduslik või infoteaduste alane) ja töötamine erialal.

Raamatukoguhoidja IV kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav raamatukogunduslik või infoteaduste alane kõrgharidus ja kolmeaastane erialane töökogemus või kõrgharidus mõnel muul erialal ja raamatukogunduslik või infoteaduste alane täiendkoolitus ja kolmeaastane töökogemus.

Raamatukoguhoidja V kutsekvalifikatsiooni taotlemisel on nõutav raamatukogunduslik või infoteaduste alane kõrgharidus, nelja-aastane erialane töökogemus või kõrgharidus mõnel muul erialal ja raamatukogunduslik või infoteaduste alane täiendkoolitus ja viieaastane töökogemus. Lisaks üheaastane erialase juhendamise või juhtimisalane töökogemus, täiendkoolitus raamatukogunduse valdkonnas, erialane uurimistöö ja arendustegevus.

Nõuded kutsekvalifikatsiooni taotlejale täpsustatakse kutse andmise korras. Kutsestandard kehtib 4 aastat. Vastavalt vajadusele võib kutsestandardit muuta enne selle kehtivusaja lõppu.