Agiilne projektijuhtimine

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Agiilne projektijuhtimine põhineb agiilse tarkvara arendamise tehnikatel. Selle alusel on peetakse projekti läbikukkumist tarkvara arendamise kõige kallimaks aspektiks. See leiab, et muutused juhtuvad selle pärast, et need juhtuvad, muutuseid tuleb hallata, mitte vältida.Agiilne projektijuhtimine näeb planeerimist, disaini ja dokumentatsiooni vajalikkust. See keskendub sellele, et saaks kliendile kõik töötavad funktsionaalsused võimalikult kiiresti edastada. Moodustades töötavad tugisüsteemid, et üleantud funktsioone oleks võimalik pidevalt toetada.[1]

Termin "agiilne" hakkas levima peale manifesti (Manifesto for agile software development)[2] avalikustamist, mis määratleb selle termini väärtused ja põhimõtted.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Inseneri metoodika on plaanipõhine ja väga prognoositav. Inseneri metoodika distsiplineeritud ja protseduuriline olemus muudab kogu tarkvaraarenduse protsessi natuke aeglaseks ja ebatõhusaks. Selle tulemuseks on Agile meetodite väljatöötamine. Agile meetodite eeliseks on see, et nad on ennustatavamad, rohkem inimestele orienteeritud ning keskenduvad pigem lõpptulemusele kui bürokraatlikule iseloomule.[3] Agiilse projektijuhtimise ajalugu on seoses agiilse tarkvara arendamise tehnika ajalooga. Tooks välja mõlemaid ühendavad sündmused:

  • 2001. aastal kohtus Utah's Snowbirdi kuurordis 17 tarkvaraarendajat, et arutada kergeid arendusmeetodeid, nende seas ka Jeff Sutherland, Ken Schwaber ja Alistair Cockburn. Koos avaldasid nad manifesti: Manifesti Agile Software Development.[2]
  • 2005. aastal kirjutas Alistair Cockburni ja Jim Highsmithi juhitud grupp projektijuhtimise põhimõtete, vastastikuse sõltuvuse deklaratsiooni (Declaration of Interdependence)[4], et juhtida tarkvaraprojektide juhtimist vastavalt agiilsetele tarkvaraarendusmeetoditele.
  • 2011. aastal lõi "Agile Alliance" juhendi Agiilsetele tavadele (2016 aastal ümber nimetatud Agiilseks erialasõnastikuks)[5], mis on arenev avatud lähtekoodiga töökindlate agiilsete tavade, terminite ja elementide määratlustest, koos tõlgendustest ja kogemuste suunistest maailma agiilsetelt praktikutelt.

Projektijuhtimisega seotud mõisted[muuda | muuda lähteteksti]

Projekt[muuda | muuda lähteteksti]

Projekt äris on rühma inimeste poolt teostatud omavahel seotud tegevused, mille eesmärgiks on üldjuhul ühekordse ülesande täitmine.[6] Projekt on konkreetse eesmärgi tähtaegseks saavutamiseks kavandatud tegevuste kogum, mille elluviimine on rahaliselt piiratud. [7]

Sõna „projekt“ kasutati esimest korda umbes 16. sajandil ja see tuleb ladinakeelsest sõnast projicere (ettepoole paiskama). Ladinakeelne tüvi viitab liikumisele, trajektoorile, mingile kindlale suhtele ajas ja ruumis.[8] See eeldatav protsess kätkeb:

  • lähtepunkti,...
  • mis on aluseks, millelt...
  • keegi edasi viskub,...
  • et eesmärki saavutada.[8]

Seega projekt on kontseptsioon, mille eesmärk on tegevuste organiseerimine.[8]

Projektijuht[muuda | muuda lähteteksti]

Projektijuht peab etteantud piiratud ressurssidega kindlas ajavahemikus soovitud tulemuse saavutama. Projektijuhi isikuomadused:

  • hea suhtlemis- ja planeerimisoskus
  • kindel nägemus
  • kaine mõistus[6]

Projektijuht peab olema:

  • Organiseerija, kes on eesmärkide saavutamise nimel suuteline tegevusi ja ressursse mõistma, planeerima ja koordineerima.
  • Strateeg, kes oskab seada selgeid pika- ja lühiajalisi eesmärke, pidades silmas neid kui ka põhjuseid, miks projekt üldse ellu kutsuti.
  • Motiveerija, kelle oskused ja hoiakud võimaldavad tal kaasata inimesi/töötajaid projekti ja motiveerida neid, et inimesed pühenduksid sellele.
  • Rahaliste vahendite otsija, kellel on piisavalt teadmisi ja enesekindlust taotleda juhtimiseks vajalikke vahendeid ja nende üle ausalt ning pädevalt arvet pidada.
  • Aktivist, kes oskab märgata initsiatiive ja organiseerida ideid tähenduslikeks sotsiaalseteks tegevusteks, mille selged väärtused arenevad aja jooksul.
  • Visionäär, kes suudab ette kujutada sotsiaalset uuenduslikkust ja väärtust.
  • Kogukonnatöötaja, kelle eriline tähelepanu kuulub arengutele selles kogukonnas ja/või organisatsioonis, kuhu ta kuulub.
  • Sotsiaaltöötaja, kes on suuteline inimesi toetama neid välja vahetamata, s.t. süstides neisse motivatsiooni ja enesekindlust, et nad võtaksid osa oma tuleviku kujundamisest ning projektide elluviimisest.
  • Õpetaja ja õppija, kes oskab anda inimestele eneseusku ja samas suudab kogemustest õppida ja kasutada õpitud teadmisi organisatsiooni, projekti või kogukonna huvides. Seejuures oskab ta projekti kulgu jälgides hinnata protsessi vastavust eesmärkidele ning sõltuvalt olukorrast muuta plaane.[8]

Agiilse ja traditsioonilise projektijuhtimise erinevused[muuda | muuda lähteteksti]

Projektijuhtimise vaimse hoiaku erinevused[9]

Traditsiooniline projektijuhtimine Agiilne projektijuhtimine
Projekti teostamist saab standardiseerida Ükski projekti ei ole kunagi sama
Klientide kaasamine on ebatõenäoline Klientide kaasamine on kriitiline
Nõuded peavad olema eelnevalt suures osas määratletud Ainul arhitektuurilised nõuded peavad eelnevalt täielikult teada olema
Kulub aega, et teha midagi, mille pealt saab klient teha tuleviku otsuseid Tehakse esimesena seda, mis võimaldab kliendil teha tuleviku otsuseid

Projektijuhtimise põhimõtete erinevused[9]

Traditsiooniline projektijuhtimine Agiilne projektijuhtimine
Juhtimisele orienteeritud Tehnoloogiale orienteeritud
Tähtaegadele keskendumine Tulemustele ja kvaliteedile keskendumine
Üksikisikute summa Meeskond
Koostöö koosolekute kaudu Pidev töö meeskonnas
Vastutus protsesside eest Vastutus ülesannete eest
Teabevahetus dokumentide kaudu Teabevahetus näost näkku
Muutusi tõrjuv Muutusi salliv
Keskenduda kaitsemeetmetele Keskendumine lihtsusele
Tee, tee, tee Tagasiside, tagasiside, tagasiside

Agiilse projektijuhtimise eelised projektipõhises organisatsioonis, maatriks organisatsiooni ees:[10]

  • Äri- ja projektide otsustusprotsess on paremini integreeritud kui maatriks
  • Projektimeeskondade ainus eesmärk on saavutada ettevõtte eesmärgid
  • Maatriks organisatsioonis olevaid mitut, eraldi ja sageli vastuolulist eesmärki pole olemas
  • Kinnine mõtteviis, mis tihtipeale takistab projekti edenemist, eriti siis, kui see hõlmab muutuvaid nõudeid, on elimineeritud
  • Teie unikaalseid ja võtmeisikuid saab luua oma kõige olulisemate projektide juhtimiseks, mis määravad teie ettevõtte, ilma konkureeriva funktsionaalse juhtimise takistusteta

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kent Beck "Extreme Programming Explained", Reading, MA: Addison Wesley, 2000.
  2. 2,0 2,1 Kent Beck, James Grenning, Robert C. Martin, Mike Beedle, Jim Highsmith, Steve Mellor, Arie van Bennekum, Andrew Hunt, Ken Schwaber, Alistair Cockburn, Ron Jeffries, Jeff Sutherland, Ward Cunningham, Jon Kern, Dave Thomas, Martin Fowler, Brian Marick (2001) ""Manifesto for Agile Software Development"". Agile Alliance. Kasutatud 26.11.2017. Inglise.
  3. Malik Jaibeer "Agile Project Management with GreenHopper 6 Blueprints", Birmingham, UK : Packt Publishing, 2013.
  4. David Anderson, Sanjiv Augustine, Christopher Avery, Alistair Cockburn, Mike Cohn, Doug DeCarlo, Donna Fitzgerald, Jim Highsmith, Ole Jepsen, Lowell Lindstrom, Todd Little, Kent McDonald, Pollyanna Pixton, Preston Smith, Robert Wysocki (2005) ""Declaration of Interdependence"". pmdoi.org. Kasutatud 26.11.2017. Inglise.
  5. Kent McDonald(2016) ""How You Can Help Agile Alliance Help You"". Agile Alliance Blogi. Kasutatud 26.11.2017. Inglise.
  6. 6,0 6,1 ""Mis asi on projekti juhtimine?"". www.wikipedia.org. Kasutatud 26.11.2017. Eesti.
  7. Mary Grace Duffy (tõlkija Ülle Jälle) „Projektijuhtimine. Asjatundlikud lahendused igapäevastele probleemidele“, Tallinn: Äripäev, 2010.
  8. 8,0 8,1 8,2 8,3 ""Project Management"". www.wikipedia.org. Kasutatud 26.11.2017. Inglise.
  9. 9,0 9,1 Karol Frühauf ""Agile project management"". INFOGEM AG. Kasutatud 26.11.2017. Inglise.
  10. Gary Chin "Agile Projekt Management (lk 33-34)", New York, NY: Amacom, 2004.