Nui

See artikkel räägib tööriistast; saare kohta Tuvalus vaata artiklit Nui saar.

---

Tislerinuiad

Lööginuiad

Nui on vahend materiaalse objekti pinna löömiseks, tampimiseks või tagumiseks võimaliku eesmärgiga objekt lömastada, purustada, pehmendada, peenendada, vormida vms. Nui oli inimese üks esimesi tööriistu ja relvi.

Nuia töö eesmärk on olnud tavaliselt objekti mõjutamine objekti pinna mõjutamise kaudu, mitte objekti penetratsioon (vrd kirves).

Nui ja vasar on sarnase ehituse, tööpõhimõtte ja funktsiooniga.

Ehitus

Nui on tavaliselt pikliku kujuga ese, mille ühes otsas on raskem, tömbi kujuga pea ja teises otsas kergem vars. Nui võib olla valmistatud ühes tükis, aga pea võib olla kinnitatud ka varre külge. Vastavalt nuia kasutamise otstarbele võib nuia pea olla valmistatud näiteks metallist, puidust, plastikust, kummist või nailonist ning nuia vars näiteks puidust, metallist või plastist.

Tööpõhimõte

Nuia töö põhineb energiatransformatsioonil: löögi hetkel siirdub nuia pea ja varre kineetiline energia löödava objektiga kokku puutuva koha kaudu löödavasse objekti. Löödava objektiga puutub tavaliselt kokku nuia tömbi kujuga pea. Nuia töö eesmärk on olnud tavaliselt objekti mõjutamine objekti pinna mõjutamise kaudu, mitte objekti penetratsioon (vrd kirves).

Nuiade loend

Sõjanui

Erinevatel elualadel kasutatavate nuiade hulka kuuluvad näiteks:

• kapsanui
• kriketikurikas
• kumminui
• kurikas ehk pesunui pesu tampimiseks
• lihanui ehk lihavasar
• löökpillinuiad, mida valmistatakse erinevast materjalist pea ja varrega erinevate löökpillide mängimiseks
• pesapallinui
• polonui
• pudrunui näiteks kartulipudru valmistamiseks
• põrunui
• sõjanuiad, mille hulka kuuluvad nii varre kui ka varre ja keti otsa kinnitatud peaga kuul- või kettkuulnuiad, ogadeta või ogadega nuiad nagu "kurikas" ehk "hommikutäht" (vt morgenstern)
• teleskoopnui
• tislerinui
• trumminui
• uhmrinui

Vaata ka

• Hundinui