Yangbeni keel

Allikas: Vikipeedia

Yangbeni keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Yangbeni keelt kõneldakse peamiselt Kesk-Kamerunis [1]. Seda nimetatakse ka kalongi, nuasue ja nukalonge keeleks [2]. See kuulub Nigeri-Kordofani keelkonda [3] (peetakse maailma suurimaks keelkonnaks ning Aafrikas kõneldakse selle keelkonna keeli suurimal alal [4]).

Yangbeni keele rääkijaid on 2 300: Kesk-Kamerunis, Mbamis, Bokitos. See keel on üks elujõulisemaid Kameruni keeli [2]. Yangbeni keel koosneb kolmest dialektist: nukalonge, numende, nutanga [2].

Keel on kasutusel usulistel eesmärkitel ning keele kõnelejad ei usu, et prantsuse keel võiks asendada yangbeni keelt [2]. Yangbeni keel kasutab ladina tähestikku [2].

Ortograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Yangbeni tähestik koosneb 16 konsonandist ning 7 täishäälikust [5].

A a, B b, D d, E e, ε ε, F f, G g, H h, I i, K k, L l, Mm, N n, Ny ny, Ŋ ŋ, O o, ɔ ɔ, P p, S s, T t, U u, W w, Y y [5].

Yangbeni keelest järgneb peaaegu alati tähtedele N ja M konsonant, mis muudab sõnas häälduse nasaalseks [5].

/Ns/ [ns] kiansε - maja Sõna keskel tekib nasaalne hääldus [5].

Teine iseärasus yangbeni keeles on palatalisatsioon pärast konsonanti. Kui I-täht järgneb konsonandile, siis hääldub see peenendatult [5].

/Tj/ [tj] tiεkiε - kuidas Sõnas tekib palatalisatsioon pärast t-d ning k-d.

Keelel on neli kõnetooni. Kõrge toon, madal toon, langev toon ning tõusev toon [5].


Grammatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Yangbeni keeles on ka eessõnu. Näiteks „na“, mis tähendab koos või sidesõna ja ning „á“, mis tähendab peal või sees. Kuid eessõna „á“ võtab enda ette k-tähe, kui järgnev sõna algab täishäälikuga (nagu inglise keele a/an) [5].

Keeles kasutatakse samu kirjavahemärke ning samade tähendustega nagu eesti keeleski (nt punkt, hüüumärk, küsimärk). Samuti võib täheldada ütte eraldamist komaga [5].

Hεn Taat, imεkuεl kiak ?
Heh isa, ma sulle tegin mida? [5]


Kuude ja päevade nimetused [6][muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaanuar: pikítíkítie, oólí ú kutúan (o.1)
Veebruar: siɛyɛ, oóli ú kándíɛ (o.2)
Märts: ɔnsúmbɔl, oóli ú kátátúɛ (o.3)
Aprill: mesiŋ, oóli ú kénie (o.4)
Mai: ensil, oóli ú kátánuɛ (o.5)
Juuni: ɔsɔn (o.6)
Juuli: efute (o.7)
August: pisuyú (o.8)
September: imɛŋ i puɔs (o.9)
Oktoober: imɛŋ i putúk,oóli ú kátíɛ (o.10)
November: makandikɛ (o.11)
Detsember: pilɔndɔ (o.12)
Esmaspäev: móndie (md, m)
Teisipäev: muányáŋmóndie (mw, m)
Kolmapäev: metúkpíápɛ (et, e)
Neljapäev: kúpélimetúkpiapɛ (kl, k)
Reede: feléte (fl, f)
Laupäev: séselé (ss, s)
Pühapäev: sɔndiɛ (sd, s)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]