Voigt
Voigt on Liibavist pärit Kuramaa ja Liivimaa kaupmehe- ja aadlisuguvõsa.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Voigti suguvõsa päritolu on jäänud ebaselgeks. Perekonnatraditsiooni kohaselt olid nad pärit Reinimaalt ja põlvnesid Vogt von Hunolsteini aadlisuguvõsast. XVII sajandil elas Liibavis Diedrich Voigt (maeti 1668), kellega saab alguse suguvõsaliin. Tema järeltulijate hulgast võrsus kaupmehi, vaimulikke ja Kuramaa hertsogi ametnikke. 1819. aastal annetati Sesava pastorile Johann Friedrich Voigtile (1760−1844) Püha Vladimiri IV klassi ordeni ja ta tõsteti aadliseisusse. Tema poeg Georg Friedrich Hermann von Voigt (1796−1852) rajas suguvõsa Liivimaa liini. Tema poeg August Robert von Voigt (1826−1894) omandas Härgmäe kihelkonnas Annase ja Pedele mõisad ning võeti 1873. aastal Liivimaa kubermangu aadliraamatusse.
Suguvõsa liikmeid[muuda | muuda lähteteksti]
- Hartwig Voigt (1679−1710), Gramzda pastor
- Hermann Friedrich Voigt (1732−1782), finantsnõunik, Kuramaa hertsogi Peteri kammerraamatupidaja
- Johann Friedrich von Voigt (1760−1844), Sesava pastor, Miitavi konistooriumi assessor, praost, konsistooriuminõunik
- Ernst Robert von Voigt (1805−1866), Sesava pastor, konsistooriuminõunik
- August Robert von Voigt (1826−1894), aktsiisiametnik, mõisaomanik
- Nikolai Robert von Voigt (1860−1934), notar, kihelkonnakohtunik, mõisaomanik
Voigti suguvõsa mõisavaldused[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 2. Teil. Nichtimmatrikulierter Adel. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 236−237.