Vikipeedia:Vikiprojekt Nüüdismuusika oskuskeel/Nüüdismuusika oskuskeele seminar jaanuar 2010

Nüüdismuusika oskuskeele seminar on Eesti Arnold Schönbergi Ühingu poolt reedel, 22.1.2010 Pärnu Nüüdismuusika Päevade raames Pärnu Kunstnike Majas, Nikolai 27, Pärnu, toimuv üritus nüüdismuusika oskuskeele arendamiseks.

Osavõtjad

• Heili Einasto
• Andrus Kallastu
• Kai Kallastu
• Märt-Matis Lill
• Gerhard Lock
• Peep Nemvalts
• Maris Valk-Falk

Protokoll

11.00 Maris Valk-Falk: Põgus sõnaloend viie sõna analüüsi põhjal Ray Jackendoffi ja Fred Lerdahli artiklist "Muusikaline pädevus, mis see on ja millest see kõneleb?"

Short terminological index of five words come-at-able at the essay by Ray Jackendoff & Fred Lerdahl "The capacity for music: what is it, and what's special about it?" 2006*

Sissejuhatus

Seni on toimunud nüüdismuusika oskuskeele seminar septembris 2009, ETER-i toel on jagatud tunnustusauhindu nüüdismuusika artiklite koostajatele Vikipeedias, moodustada tuleks nüüdismuusika oskuskeele komisjon.

Urve Lippus väidab, et muusikaterminoloogiaga ei ole vaja tegelda.

Ray Jackendoffi ja Fred Lerdahli artikli pealkirjas "The capacity for music: what is it, and what's special about it?" olev sõna capacity tõlgitud kui 'pädevus'. Samas tähendab see sõna ka 'kapatsiteeti', 'mahtu', 'võimet'.

Ray Jackendoff (1945) on lingvist ning Fred Lerdahl (1943) helilooja ja muusikateadlane.

Artikli sõnum on see, et objektiivsed faktid on kirjeldatavad, kuid näiteks muusikalised afektid on keerukad kirjeldada. Nende kirjeldamine on seotud muusikalise andekusega.

Artikli sõnaloend

Tegu muusikaüleste põhiterminitega. Sõnade analüüs on 1. leksikaalne ehk kasutuspõhine, 2. semantiline ehk mõisteline, 3. grammatiline või kirjapildipõhine. Puudub fonoloogiline või foneetiline analüüs.

Helikõrgus

Helikõrgus, (inglise keeles pitch). Helikõrgus on noot ehk helikõrgusstruktuuri põhiühik, mis kuulub 'tonaalsesse sagedusalasse' (tonal pitch space).

Võimalik definitsioon: "Helikõrgus on noot, mis on helikõrgusstruktuuri põhiühik, sõltumata tema absoluutsest asukohast helikõrgusskaalal. Absoluutset helikõrgust mõõdetakse hertsides (Hz)."

Muusikahelide rühmitamine

Helide rühm (helirühm) on rühmitamise põhiühik.

Rühmitamispiirid ehk tsesuurid

Rühmitamispiir grouping boundaries ehk tsesuurid on kõlakatkestused muusikaliste mõtete vahel. Kasutatakse komamärki (esimesena Couperin).

Mittetonaalne muusika

Autorite meelest jääb mittetonaalne muusika tonaalse muusika sisse.

12.30 Gerhard Lock ja Kaspar Aus: Kuidas sõnastada koreomuusikalisi ehk muusika- ja tantsuvahelisi seoseid

How to verbalize choreomusical (music and dance) relationships?

Ettekanne baseerub järgmistel töödel: Kaspar Aus (2007). Koreomuusikalistest seostest tantsulavastus “Tallinn–Aegviidu” näitel (proseminaritöö, juhendaja Gerhard Lock).Tallinn: Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi Koreograafia osakond. Paul Hodgins (1992). Relationships between score and choreography in twentieth-century dance: music movement, and metaphor), Lewiston, Queenston, Lampeter: The Edwin Mellen Press.

Tantsulavastuse analüüsimisel:

• 1. tants ja muusika eraldi, valdkonnaspetsiifilised analüüsimeetodid
• 2. tantsu ja muusika uurimine koos, mis ei ole eriti levinud meetod: vähe on kontseptsioone, vähene esindatus rahvusvahelistel konverentsidel. 2005 aastal toimunud konverentsil oli tunda isegi ebameeldivat konkurentsiõhkkonda.

Kaspar Ausi töös oli teoreetiline lähenemine kolmest aspektist: 1. Koreomuusikalised seosed 2. Helikujundus 3. Kulminatsioon

Hodginsil koreomuusikalised seosed või paralleelid. Koreomuusikaline analüüs

1. Sisemised (intrinsic) seosed/parameetrid/aspektid - muusikaliste ja kinesteetiliste zhestide valdkond - ikooniliste rist-distsiplinaarsete (valdkondadevaheline) elementide reflektsioon (muusikalised ja tantsulised kujundid, struktuurianalüüs)

2. Välised (extrinsic) seosed/parameetrid/aspektid - "kolmanda partneri olemasolu koreomuusikalises abielus" (Hodgins 1992:25) (iseloomustus, narratiivsus, arhetüüpsed psühholoogilised aspektid)

Gerhard Locki poolt modereeritud ajurünnak muusika ja tantsu seoste tuvastamiseks (analüüsi kursusel õa 2005 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi Koreograafia osakonnas). Tulemuseks palju paralleele tantsu ja muusika mõistete vahel.

Sisemisteks aspektideks on näiteks: 1. rütm: muusikaline aktsent ja meetrum langevad kokku liikumise aktsendiga; tantsija tekitab liikumisega heli 2. dünaamika: muusikalise kujundi tugevus on seotud liigutusliku zhesti suurusega. 3. Faktuur: instrumentatsioon/tantsijate arv 4. homofoonia ja polüfoonia 5. kontrapunkt 6. struktuuri korrespodents: muusikalise struktuuri süntaksi üksused (nii tantsus kui ka muusikas olemas motiiv/figuur, fraas/periood, suuremad struktuurid) 7. kvalitatiivsed parameetrid (tessituur, tämber, artikulatsioon, dissonants/konsonants) 8. mimeetilised parameetrid (instrumentaalne imitatsioon, mitte-instrumentaalne imitatsioon, näiteks püssi laskmise zhest ja muusikas kõlav piitsaplaks) 9. välised aspektid (artistide ja publiku ühised teadmised loost, sotsioloogilistest, psühholoogilistest ja mütoloogilistest taustadest, arhetüüpsed aspektid, emotsionaalsed aspektid (kasutusel ka ennetamisvõtetena), narratiivsed aspektid) 10. Temporaalsed kategooriad: vahetu (direct), ennetav (foreshadowing), tagasivaatav (reminiscence). Selline jaotus on vaieldav, jaotada võib ka 1. "imitatiivne" ("mikihiiretamine"), 2-3 "ekspressiivsed"

Mitmed koreomuusikalised seosed võivad esineda ka paralleelselt. Temaatiline tähendus tekib vaid kordamise ja arenduse kaudu. Heades teostes välditakse liigseid sisemisi seoseid, et vältida liigseid ootusi.

14.30 Heili Einasto: Sõltumatu tantsu uute nimetuste otsinguil

In search for new names of independent dance

Sõltumatu tants tähendab sõltumatust ooperiteatri aristokraatlikkusest, institutsionaalsusest, varasema traditsiooni nõuetest.

Duncani moderntantsu paradigma, loodus - lained. 1950-ndatel tekib USA-s protest moderntantsuga. Euroopasse jõudsid ameerika 30-ndate süsteemid 60-ndatel.

Inglismaal on kaasaegne tants seotud Martha Grahamiga ja selle tantsukooliga.

Eestis kuulutati vabaplastika nõuka ajal formalismiks. Seda viljeldi varietees, pantomiimis. Ihalus väiksema, mobiilsema, teatrimasinast sõltumatu tantsu järele sündis 80.ndate lõpus. Ei tahetud olla mitte niivõrd sisulislt uus, kuivõrd rajada uus struktuur, koreograaf-tantsija suhete hämardumine. Nordic Star 80-ndate lõpus ja Fine 5 90-ndate alguses.

Kui vabatantsu viljeldi balletis, siis nimetati seda neoklassikaliseks balletiks. Balletitantsijate jaoks on ballett hea tants ja muu tants on plastika, mida tehakse siis, kui enam balletti teha ei suudeta.

Marika Blossfeldt tõi Eestisse nö ameerika avangardi 1991 Nordic Stari produktsioonina. Kõigis neis etendustes perfoomensikunsti elemente. Tegelikult oli see nö avangard pärit 70-ndatest, kuid Eesti kontekstis oli see uudne.

Sõltumatu tantsu etendusi saadab pidevalt küsimus, kas üldse on tegu tantsuga. Kas see on professionaalne? Eestis tähendab professionaalsus balletialast väljaõpet.

Fine 5 esimesed sõltumatu tantsu võtmes tööd tuginesid ameerika treeningsüsteemidele ja liitus mõistega moderntants. Sel ajal tulid koregraafid põhiliselt Ameerikast tänu isiklikele kontaktidele (Murdmaa). Ameerika orientatsioon ja teatud süsteemsus defineerisid teatud viisil moderntantsu. Priit Raud 1996 nimetas moderntantsuks ameerika tantsu ja kaasaegseks tantsuks euroopa tantsu. Priit rõhutab 2005, et kaasaegse tantsu puhul oluline on täielik vabadus.

60-ndatel 70-ndatel toimusid tegelikult ameerikas eksperimendid, milles kõige mittetantsulisega tegeldi ja mida taasavastatakse Euroopas.

Tantsu treeningusüsteemid sündisid tavaliselt ühe tantsuloovisiku ümber. Teatud koreograafia nõudis teatud treeningsüsteemi kasutamist ja treeningsüsteem kandus üle ka koreograafiasse.

1990-ndate teisest poolest on muutub olulisemaks kontakt Saksamaa ja Madalmaadega. Põhjuseks lähenemine Euroopa Liidule. Goethe Instutuudi toetused. Oluline Priit Raud ja TIKE tegevus. Kaasaegse tantsu paradigmale aitas kaasa Bagnolet' festivali Baltikumi Platvorm, mille üritused toimusid ka Eestis.

Eesti sõltumatu tantsu loojad seotud tihti festivalidega, millel on tavaliselt raha. Fine 5 on näiteks seotid Vitebski festivaliga Valgevenes, mis on Chagalli sünnilinn. Kaunase festival ei ole nii oluline. Saksa festivalidest on olised Berliini festivalid. Viinis on Impulsstanz. Podstamis, Hollandis on olnud eesti tööd esil. See on omakorda andnud teatud stiilidele Eestis kõlapinda.

Siit tulebki rõhumine nö kaasaegse tantsu kaardile, mitte niivõrd moderntants, mida peetakse ameerika mõjuks. Paljud tantsuloojad tahavad aga kaugeneda nö kaasaegsest tantsust, aga mitte ühineda ka ameerika moderntantsuga. Seetõttu on hakatud kasutama mõistet nüüdistants, millele selged vasted muudes keeltes puuduvad.

Saksamaal kasutatatkse pigem mõistet tantsuteater (Tanztheater).

17.00 MAX/MSP/JITTER-i demonstratsioon

Hans-Gunter Lock: Katkend Francis Baconi tekstist Uus Atlantis 1620.