Višnuism

Allikas: Vikipeedia

Višnuism (ka vaišnavism) on hinduismi arvukaima järgijaskonnaga haru, üks selle neljast suurimast harust šivaismi, šaktismi ja smartismi kõrval. Hinduistidest on umbes 78% ehk 580 miljonit višnuistid.

Višnuism on monoteistlik: ainujumalaks on Višnu ehk Nārāyaṇa, kes on maailma looja, valitseja, hoidja ja hävitaja, kõikvõimas ja kõiketeadja, lõppematu tarkuse ja armastusega, igavesti eksisteeriv Jumal. Kuivõrd Višnu avaldub kõikjal, kõigis olendites ja kogu universumis, siis on višnuismi peetud ka panenteistlikuks kultuseks.

Višnuismi kohaselt on Jumal kehastunud avataarana maa peal üheksa korda; viimased kolm kehastust ehk avataarat olid Rāma, Krišna ja Buddha. Kümnes ja viimane kehastus (Kalki) peab uskumuste kohaselt saabuma Kali Yuga ajastu lõpul.

Višnuismi teoloogia sisaldab hinduismi olulisemaid uskumusi nagu reinkarnatsioon, sansaara, karma ning mitmesuguseid jooga süsteeme, kuid suurem tähelepanu on pööratud pühendumuslikule praktikale, bhaktijoogale. Višnuismi praktika on suunatud igavese elu ja õndsuse (ananda) saavutamisele, pühendudes Višnule või mõnele tema avataarale vaimses maailmas (vaikuntha), väljaspool siinse maailma illusoorsust (maya).

Višnuismis on viis traditsioonilist koolkonda: Madhva višnuism, Šri višnuism, Rudra višnuism, Nimbarka višnuism ja Gaudiya višnuism (ehk Hare Krišna). Erinevused seisnevad peamiselt hinge ja Jumala vahekorra käsitlustes. Gaudiya višnuism ei peeta Krišnat Višnust lähtuvaks, vaid vastupidi.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]