Varude juhtimine
Varude juhtimine (ingl.k. inventory control) on varude haldamise tähtis osategevus, mis seisneb peamiselt toodete tellimise aja ja tellitavate koguste tuvastamises. Varude juhtimine hõlmab ka nõudluse prognoosimist, kasutus- ja reservvarude tuvastamist ja aeglaselt liikuvate varude minimeerimist ning vältimist. Varude juhtimisega tasakaalustatakse äriprotsessi vastuolulisi vajadusi ja nõudeid.[1]
Varude juhtimise tegevused on läbiviidavad ainult kas analüütilisel tasemel manuaalselt tabelarvutustarkvara abil ja/või ettevõtte majandustarkvara kasutades. Seejuures eeldatakse, et varude juhile edastatud või tarkvarast andmehõive (päringutega) saadud sisse ostetavad, hoiustatavad ning müüdavad kogused ning virtuaalsed tootesaldod langevad kokku vastavate tootenimetuste füüsiliste kogustega (varude täpsus 100%). Tegelikkuses see nii pole, kuna 100% varude täpsus pole praktikas saavutatav. Kui varude juht peaks tegema varudega seotud arvutused ja otsused näiteks kõigest 95% keskmise varude täpsuse juures, võivad arvutustulemused ja vastuvõetavad otsused minna tegelikkusest sedavõrd palju lahku, et hakkavad mõjutama kaubandusettevõttes toodete saadavust. Tootmisettevõttes kutsuks sedavõrd madal varude täpsuse näitaja esile tõsiseid tootmisseisakuid.[1]
Varude juhtimisel seatakse eesmärkideks klientidele kõrge teenindustaseme pakkumine ning ettevõtte käibevahendite tõhus kasutamine. Tuleb minimeerida erinevused nõudluse ja tarnevõime vahel, rahuldades seejuures nõudlust minimaalsete kuludega. Erinevused nõudluse ja tarnevõime vahel on tingitud eelkõige kolmest tegurist: nõudluse muutumine, tarneaegade muutumine ning varude füüsilise seisundi ning laosaldode tuvastamise täpsus.[1]
Varude juhtimine ettevõttes hõlmab järgmisi valdkondi ja tegevusi:[1]
- varude optimaalse taseme hoidmine nõutava teenindustaseme tagamiseks;
- tulevikunõudluse prognoosimine;
- varude planeerimine kooskõlas organisatsiooni eesmärkidega;
- varude paigutamine ettevõtte tootmis- ja logistikasüsteemis ning tarneahela ulatuses;
- materjalivajaduse planeerimine tootmisettevõttes;
- klientide teenindamise jälgimine ja neile vajaliku teenindustaseme tagamine;
- ostutegevus kui varude juhtimise kaastegevus ja üks funktsioonidest;
- varude täiendamise ja säilitamise toimingute jätkuv parendamine.
Varude haldamise ja juhtimisotsuste vastuvõtmisega tegelevad ettevõttes enamasti ostuala töötajad – ostuspetsialistid ja ostujuhid. Nii on ostuotsused ja -tegevus kõige paremini ja vahetumalt seotud põhjustega, mis kutsuvad esile vajadused ostuotsuste tegemiseks. Seejuures on loomulik, et ostuspetsialist teeb tootmisettevõttes tihedat koostööd materjalide ja tootmise planeerijaga, kaubandusettevõttes aga müügitöötajaga.[1]
Suurtes organisatsioonides võib laia tootesortimendi, sagedaste ostude ja suurte ostumahtude juures olla otstarbekas hoida varude juhtimine ja kaupade ostmine kui tegevused lahus. Nii võibki varude juht tegelda pidevalt ostutarbe, ostukoguste ja tellimuse esitamise aja tuvastamisega, ostuspetsialist aga rohkem igapäevase tarnijasuhtlusega, tarnete haldamise ning esilekerkivate probleemide lahendamisega.[1]