Vacatio legis

Allikas: Vikipeedia

Vacatio legis (“seaduse puudumine”) on ladina päritolu juriidiline mõiste, mis tähendab ajavahemikku seaduse avaldamisest kuni jõustumise päevani.[1] Keskmiselt on vacatio legis'e ajaperiood 45 päeva. Vacatio legis´e eesmärk on anda ühiskonnale piisavalt aega, et kohaneda uue seadusega. Sellega kõrvaldatakse seaduse kohene jõustumine. Ajavahemiku määramisel võetakse arvesse muudatuste ulatust, reguleeritavate õigussuhete iseloomu ning muudatuse ettenähtavust või ootamatust.[2]

Vacatio legis on kahe-astmeline protsess, mis algab uue seaduse väljakuulutamisega ning lõpeb uue seaduse kehtima hakkamisega. Uue seaduse väljakuulutamisest antakse teada riigi ametlikus väljaandes, mis on igal riigil erinev.[3] Eesti ametlik väljaanne on Riigi Teataja.

Riigi Teataja läks elektroonilisele vormile üle 2006. aastal. Riigi Teataja veebisait võimaldab vacatio legis´e pikkust vähendada. Samuti võimaldab veebiväljaanne teha seadused avalikuks silmapilkselt. See annab inimestele võimaluse seaduse muudatustest teada saada oluliselt kiiremini.[4]

Vacatio legis´e pikkus varieerub riigiti. Näiteks Hispaanias kulub seaduse avaldamisest jõustumiseni 20 päeva. Eestis aga on tavapärane ajavahemik 10 päeva.[5]

Vacatio legis on kasutuses ka ladina kiriku kanoonilises õiguses. Ajavahemiku pikkus sõltub sellest, kas tegu on üldise seaduse või eriseadusega. Üldise seaduse puhul on vacatio legis´e pikkus kolm kuud ning eriseaduse puhul üks kuu.[6] Vacatio legis võib olla lühem või pikem ainult juhul, kui see on seaduses sel viisil kehtestatud.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vacatio legis. Uzvisit. https://et.uzvisit.com/4936-vacatio-legis
  2. Jäätma, J., Kolk, T., Liventaal,. J., Runthal, T. PSK § 108.  –  Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2020.
  3. Jowers, R. Latinismos vacatio legis - Léxico Jurídico Español-Inglés
  4. Kasprzyk, A. "Vacatio legis institution – sense and meaning" (pdf).
  5. Sootak, J. Õigus igaühele. Tallinn: Juura 2017.
  6. Canon 8 §1
  7. Canon 8 §2