Vähima kaaluga bitt

Allikas: Vikipeedia
Arvu 149 esitus kahendsüsteemis. Vähima kaaluga bitti tähistav ruut on värvitud.

Vähima kaaluga bitt (ka noorim bitt, madalaim bitt; lüh LSB) on bitt, mis esitab positsiooni, kus asub kahendarvu väikseima väärtusega bitt.

Kahendsüsteemis reastatakse kõik bitid kaalu järgi alates nullist kuni antud kahendarvu bittide arv miinus üks. Esimene kaaluga null on LSB ehk vähima kaaluga bitt, viimane kaaluga n-1 (kus n - on kahendarvu kohtade arv) on MSB. Näiteks kahendarv 100101012 tema bitid kaalu järgi on: 1×27+0×26+0×25+1×24+0×23+1×22+0×21+1×20. Vähima kaaluga bitt on siin 1×20.

Tavaliselt kirjutatakse kahendarv nii, et LSB on kahendarvu parempoolseim bitt. Mõningate arvutite arhitektuuris ja krüptograafia rakendustes kasutatakse ka esitlusviisi, kus LSB on vasakpoolseim bitt.

Sageli kastatakse mõistet noorimad bitid ehk väikseima kaaluga bitid. Nendel on kasulik omadus - nad muutuvad kiiresti kui kahendarvu väärtus veidikenegi muutub. Näiteks kui liita kahendsüsteemis 310'ele 110 (000000012+000001102) on tulemuseks 410 aga noorimad bitid on täiesti muutunud 0112 -> 1002. See noorimate bittide omadus leiab suurt kasutust pseudojuhuslike arvude genereerimisel.

Inglise keeles püütakse vahet teha kahel lühendil: lsb ja LSB. Esimene on least significant bit ja teine Least Significant Byte. Viimasel juhul viidatakse mitmebaidilise sõna kõige väiksemat kaalu omavale baidile.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]