Transpordihaldussüsteem

 

Transpordihaldussüsteem ehk veohaldustarkvara (TMS) on tarneahela juhtimissüsteemi alamkategooria, mis keskendub kauba transportimisega seotud tegevustele ja võib olla osa ettevõtte ressursside planeerimise (ERP) süsteemist .

TMS on tavaliselt vahelüli ERP- ja laohaldustarkava vahel. Seda tüüpi seadistuse korral töötleb TMS-i planeerimismoodul nii sissetulevaid (hankimisega seotud) kui väljuvaid (müügiga seotud) tellimusi, ning soovitab kasutajale võimalikke marsruute. Kasutaja teeb seejärel pakutud võimalustest kõige optimaalsema valiku ja edastab selle transpordipakkujate analüüsimoodulile. Selle mooduli abil määratakse parim transpordiviis ja kõige kuluefektiivsem vedaja lahendus. Pärast valiku tegemist kasutatakse transpordihanke- ja saadetise jälgimise (ingl. k. track & trace) süsteemi, et veotellimus valitud vedajale esitada.

Tarkvaralitsentsi tüübid

4 enamlevinud TMS tarkavalitsentsi tüüpi on:

1. Asutusesisene litsents (tavaliselt ostetud litsents)
2. Pilvelitsents (SaaS, pilv)
3. Asutuse sisene pilvelitsents (1. ja 2. segu)
4. Hostitud – litsentsivaba TMS (sama mis 2., kuid tasuta ja ilma litsentsinõueteta)

Lisaks sellele ühinesid mõned TMS-tarkvara arendajad tarneahela haldamise konsultatsioonifirmadega ja hakkasid pakkuma veotellijatele haldus- ja tarkvarateenuseid allhanke protsessina. Paljud TMS-i arendajad on endiselt sõltumatud, vedaja- ning ERP-neutraalsed. ERP-i arendajad on hakanud täiendama enda transpordihalduse funktsioone, lisades TMS mooduleid enda olemasolevasse rakendusbaasi, tõi SaaS levik kaasa sõltumatute TMS-pakkujate arvu kasvu.

Funktsioonid

Transpordihaldussüsteemide abil juhitakse nelja peamist veohalduse protsessi:

1. Planeerimine ja otsuste tegemine – TMS leiab kõige optimaalsemad marsruudid, arvestades etteantud parameetreid, millel on kas madalam või kõrgem olulisus erinevate tegurite osas vastavalt kasutaja eelistustele: transpordikulu, tarneaeg, peatuste arv, kasvuhoonegaaside emissioonid jne.
2. Transpordi teostamine – TMS võimaldab veoplaani täitmist, sh transpordihanke korraldamine, veohindade võrdlemine, tellimuste esitamine, transporditeavituste saatmine ja EDI.
3. Transpordi järelkontroll – TMS võimaldab jälgida transpordiga seotud toiminguid: transpordisündmuste jälgitavus sündmuste kaupa (pealelaadimine punktis A, mahalaadimine punktis B, tollivormistus jne), kauba vastuvõtt, veodokumendid, transporditeavituste saatmine, nagu viivitused, õnnetused ja ettenägematud peatused.
4. Mõõtmine – TMS-il on aruandluse- ja transpordi võtmenäitajate (KPI) raporteerimise funktsioonid.

TMS-i funktsioonid hõlmavad järgmist:

• Kaubaveoks optimaalseima marsruudi valimine
• Sissetuleva ja väljamineva transpordiviisi ja transporditeenuse pakkuja valik
• Maantee-, raudtee-, õhu- ja meretranspordi juhtimine
• EDI ühendused vedajatega
• Saadetiste jälgimine reaalajas
• Veohinna päringute tegemine
• Veohindade võrdlemine
• Teenuse kvaliteedi kontroll KPI-de kujul (vt allpool)
• Kaubakoormate ja marsruudi optimeerimine
• Transpordikulude simuleerimine
• Tellimuste konsolideerimine (projektiveod)
• Transpordihangete korraldamine
• Kulude kontroll, KPI aruandlus ja statistika
• Laolaadimiste planeerimine
• Kaubaveo audit, raporteerimine ja analüütika
  • Tüüpilised KPI-d sisaldavad, kuid ei ole nendega piiratud:
    1. Õigeaegsete pealelaadimiste või mahalaadimiste osakaal
    2. Hind ühiku kohta – miil; kilomeeter; kaal; kuupmeeter; laadimismeeter; kaubaalus
    3. Tootlikkus rahas, nt kulu kaalu- või pakkeühiku kohta
    4. Operatiivne tootlikkus, nt pakkeühikud tellimuse kohta või kaal koorma kohta

Turg

Gartner ennustab, et ülemaailmne transpordihaldussüsteemide turg kasvab 60% 1,3 miljardilt dollarilt 2019. aastal 2,1 miljardile dollarile 2024. aastal.