Tehniline füüsika

Allikas: Vikipeedia

Tehniline füüsika on teadusharu, milles on ühendatud füüsika, matemaatika ja inseneriteaduse erialad, mõistmaks nende kolme valdkonna omavahelisi seoseid. Fundamentaalfüüsikas kombineeritakse erinevate probleemide lahendamist ja tehnilisi oskusi, seega leidub sel valdkonnal laialdaselt rakendusi.

Tehnilise füüsika valdkonnas on tavaliselt (enamasti) võimalik karjääri teha ehitusvaldkonnas, õppides tehnika-, rakenduskõrgkoolides, teadus- või rakenduslikfüüsikas teadustööd tehes. Interdistsiplinaarsed teadmised on mõeldud pideva innovatsiooniga, mis tehnoloogias esinevad.[1][2][3][4]

Ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevalt tavapärastest insenerierialadest ei pruugi inseneriteadus/füüsika piirduda konkreetse teadusharu või füüsikaga. Selle asemel on inseneriteadus/füüsika eesmärgiks pakkuda põhjalikumat rakendust füüsikas valitud valdkondadele nagu optika, kvantfüüsika, materjaliteadus, rakendusmehaanika, nanotehnoloogia, mikrotehnoloogia, masinaehitus, elektrotehnika, biofüüsika, kontrolliteooria, aerodünaamika, energia, tahkisefüüsika jne. Selle teadusala eesmärgiks on luua ja optimeerida tehnilisi lahendusi süvendatud mõistmiseks ja integreeritud kohaldamiseks matemaatikas, loodusteadustes, statistikas ja inseneritöö põhimõtetes. Teadusala on mõeldud mitmekülgsele funktsionaalsusele ja aitab omavahel ühendada teoreetilist ja praktilist teadust rõhutades teadus- ja arendustegevust, projekteerimist ja analüüsimist.

Tehnilise füüsika või inseneriteaduse kraadist peetakse lugu paljudes riikides. Tähelepanuväärseks võib pidada, et paljudes keeltes termin "insenerifüüsika" oleks inglise keelest otse tõlgituna "tehniline füüsika". Mõnes riigis kasutatavad terminid "insenerifüüsika" ja "tehniline füüsika" tähendavad teadusala vastavat kraadi, millest esimene tähendab spetsialiseerumist tuumaenergia uurimisele ja viimane tehnilisele füüsikale.[5] Mõnes institutsioonis on tehniline (rakenduslik) kõrgharidus füüsikas peamine teadusharu või spetsialiseerumiseriala inseneriteaduses või rakendusteaduses.[6][7][8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Major: Engineering sciences". The Princeton Review. 2011. p. 01. Retrieved June 26, 2011.
  2. "Introduction" (online). Princeton University. Retrieved June 26, 2011.
  3. Khare, P. ,; A. Swarup (January 2009 and 2010). Engineering Physics: Fundamentals & Modern Applications (13th ed.). Jones & Bartlett Learning. pp. xiii – Preface. ISBN 978-0-7637-7374-8.
  4. Engineering Physics (online). Google books. Retrieved June 26, 2011.
  5. "2002 Applications for graduate study open in Shanghai Research Institute of Technical Physics (上海技术物理研究所2002年招生)". Chinese Academy of Sciences (中国科学院). 2001-10-07. Archived from the original on 2008-06-07. Retrieved 2008-09-16
  6. Division of Engineering and Applied Science, California Institute of Technology
  7. Engineering Physics, Division of Engineering Science, University of Toronto
  8. Engineering Science and Mechanics program at Virginia Tech