Ted Shawn

Allikas: Vikipeedia
Ted Shawn
Sünniaeg 21. oktoober 1891
Surmaaeg 9. jaanuar 1972 (80-aastaselt)
Orlando
Amet tantsija, tantsuõpetaja
[muuda Wikidatas]

Ted Shawn (21. oktoober 1891 – 9. jaanuar 1972), algselt Edwin Myers Shawn, oli tantsija, üks esimesi märkimisväärseid Ameerika moderntantsu pioneere.

Peale firma Denishawni loomist oma endise abikaasa Ruth St Denisega oli Shawn veel vastutav ka tuntud firma Ted Shawn and His Man Dancers rajamise eest. Oma innovatiivsete ideedega maskuliinsest liikumisest, oli ta oma aja üks enim mõjutavamaid koreograafe ja tantsijaid. Ta oli ka Jacob’s Pillow Dance Festivali, mis toimus Massachusettsis, rajaja ja looja. Ta löödi rüütliks Taani kuninga poolt, tänu oma panusele Taani Kuninglikus Balletis. [1]

Ted Shawn ja Denishawni loomine[muuda | muuda lähteteksti]

Ted Shawn sündis Kansases Missouris osariigis 21. oktoobril 1891. [2] Algselt plaanides saada usuvabaduse ministriks, õppis ta Denveri ülikoolis. Ülikoolis käies sai ta 19-aastaselt difteeria, mis põhjustas talle ajutise halvatuse puusast allapoole. Oma taastusravi ajal tutvus Shawn esimest korda tantsuga, õppides seda Hazel Wallackiga, endise Metropolitan Opera tantsijaga, 1910. aastal. 1912. aastal kolis Shawn Los Angelesse, kus temast sai võistlustantsu trupi liige. Alles pärast New Yorki kolimist 1914. aastal ja tutvumist Ruth St Denisega mõistis Shawn oma tõelist potentsiaali artistina. Nad abiellusid 2 kuud pärast tutvumist 13. augustil 1914. [3] St Denis ei olnud Shawnile ainult partner, vaid ka väga väärtuslik loominguline väljund. Mõlemad kunstnikud/artistid uskusid, et tants kui kunstivorm integreerub igapäevaellu. Nende mõlema ühine kunstiline visioon ja Shawni majanduslikud teadmised viisid paari esimese Denishawni kooli avamiseni Los Angeleses Californias 1915. aastal, eesmärgiga sulatada tantsuga kokku keha, mõistus ja hing. Märkimisväärsete esinemiste hulka, mille koreograafia on teinud Shawn, kuuluvad „Invocation to the Thunderbird" (1917), soolotants Danse Americaine, mis on esitatud Charles Weidman poolt (1923). Lisaks Julnar of the Sea, Xochitl esitatud Martha Graham poolt (1920) ja Les Mysteres Dionysiaques. [4] Peale Weidmani ja Grahami aitamise oli Denishawni koolis õpilaseks ka Doris Humphrey.

Stiil ja tehnika[muuda | muuda lähteteksti]

Shawn ja Ruth St. Denis rajasid koos eklektilise tantsustiili, kus liideti ballett (tantsitakse ilma kingadeta) ja liikumine, mis keskendus vähem jäikusele ja rohkem ülakeha vabastamisele. St. Denisi peamiselt idapoolsetele mõjutustele tõi Shawn lisaks Põhja-Aafrika, Hispaania, Ameerika ja Amerindia mõjutusi.

„Ted Shawn and His Men Dancers“[muuda | muuda lähteteksti]

„Ma usun, et tants annab edasi mehe sügavaimad, kõrgeimad ja kõige tõelisemad hingelised mõtted ja tunded palju paremini kui sõnad, öeldult või kirjutatult.“ – Ted Shawn. [5] Abielu probleemide Ruth St Denise ja Ted Shawni vahel ning ka finantsraskuste tõttu suleti Denishawn 1930. aastate alguses. Vaatamata kõigele, jätkas Shawn oma plaaniga moodustada ainult meestest koosnev tantsutrupp, kuhu ta kaasas sportlasi, keda ta oli õpetanud Massachusettsi osariigi Springfieldi kolledžis. Shawni eesmärk selle grupi loomisel oli võidelda meestantsijate aktsepteerimisega Ameerikas ja tuua sellele kunstiliigile teadlikkust läbi mehe vaatenurga. [6] „Ted Shawn and His Men Dancers“ grupp asus algselt farmis, mis Shawn oli endale oma kodulinna lähedale ostnud. See asus Lees, Massachusettsis. 14. juulil 1933, „Ted Shawn and His Men Dancers“ grupp esines esimest korda Shawni farmis, mida hiljemalt tähistatakse kui Jacob´s Pillow Dance Festivali. Shawn lõi mõned selle aja kohta uuenduslikud ja vastuolulised koreograafiad just selle tantsugrupiga. Nendeks olid "Ponca Indian Dance", "Sinhalse Devil Dance", "Maori War Haka", "Hopi Indian Eagle Dance", "Dyak Spear Dances", and "Kinetic Molpai". Läbi nende loovate tööde näitas Shawn sportlikku ja maskuliinset liikumist, mis sai peagi populaarseks. Trupp esines Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, rohkem kui 750. linnas. Lisaks olid nad rahvusvaheliselt edukad Londonis ja Havanal. „Ted Shawn and His Men Dancers“ lõpetas 31. augustil 1940 kojunaasmise esinemisega Jacob's Pillow'l. Grupi tegutsemise aastate jooksul suurenes Shawni armastus suhete vastu, mis mehed oma tantsudes lõid. Hiljem tõlgendus see armastuseks tema enda ja ühe tantsugrupi liikme Barton Mumaw (1912–2001) vahel. See kestis 1931–1948. Üks esitantsijaid, Barton Mumaw, kerkis esile tantsutööstuses kui „Ameerika Nijinsky“. Shawniga koos olles alustas Mumaw suhet trupi lavajuhi John Christianiga. Mumaw tutvustas Shawni Christianile. Hiljem oli Shawn suhtes John Christianiga, kellega ta oli koos 1949. aastast kuni tema surmani, aastal 1972. [7]

Jacob’s Pillow[muuda | muuda lähteteksti]

Uue tantsuasutusega loodi Jacob's Pillow: tantsukool, pelgupaik ja teater. Asutused korraldasid ka teepidusid, millest aegamööda arenes Jacob´s Pillow Dance Festival. [8] [9] Umbes samal ajal rajas Shawn ka The School of Dance for Men-i (Tantsukool meestele), mis aitas edendada meeste tantsimist kolledžites üle riigi. Shawn andis tunde Jacob´s Pillows vaid kuid enne oma surma, kui ta oli 80aastane. [10] 1965. aastal, sai Shawn kultuuripärandi auhinna National Dance Association. Shawni viimane esinemine oli Ted Shawni teatris Jacob´s Pillows etteastes nimega Siddhas of the Upper Air, kus ta kohtus uuesti St. Denisega. Saratoga Springs on nüüd koduks National Museum of Dance'ile, Ameerika Ühendriikide ainuke muuseum, mis on pühendatud professionaalsele tantsule. Shawn lisati Mr. & Mrs. Cornelius Vanderbilt Whitney Hall of Fame'i 1987. aastal.

Kirjutised[muuda | muuda lähteteksti]

Ted Shawn on kirjutanud ja avaldanud üheksa raamatut, mis on suunatud modernse tantsu sihtasutustele: [11] • 1920 – Ruth St. Denis: Pioneer and Prophet • 1926 – The American Ballet • 1929 – Gods Who Dance • 1935 – Fundamentals of a Dance Education • 1940 – Dance We Must • 1944 – How Beautiful Upon the Mountain • 1954 – Every Little Movement: a Book About Francois Delsarte • 1959 – Thirty-three Years of American Dance • 1960 – One Thousand and One Night Stands (autobiograafia, koos Gray Poole'iga)

Pärand[muuda | muuda lähteteksti]

1940. aastate kinkis Shawn oma teosed Museum of Modern Artile. Muuseum andis tööd veel Shawni elu ajal edasi New York Public Library of the Performing Arts´ile ja Jacob´s Pillow arhiivile. Tantsija Adam Weinert nägi seda kui MoMa (Museum of Modern Art). reeglite rikkumist. Nende arvates ei tohiks müüa ega anda ära ühtegi artisti tööd tema eluajal ning asutas The Reaccession of Ted Shawn-i. See oli digitaalne, argumenteeritud Shawni tööde näituse MoMAs. [12] [13]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ "Ted Shawn". Jacob's Pillow Dance, jacobspillow.org. Retrieved 28 July 2013.
  2. ↑ Birth data: Astrodatabank
  3. ↑ Schlundt 1998, lk 583
  4. ↑ Schlundt 1998, lk 585
  5. ↑ Nolan, Cynthia (1994). Outback and Beyond. Sydney: Angus & Robertson. lk 50, 51.
  6. ↑ The International Encyclopedia of Dance. oxfordreference.com: Oxford University Press. 1998. ISBN 9780195173697.
  7. ↑ Foulkes 2002, lk 85–86
  8. ↑ Foulkes 2002, lk 84–85
  9. ↑ Cohen-Stratyner, Barbara N. (1982). Biographical Dictionary of Dance. New York: Schirmer Books, lk 811.
  10. ↑ Benbow-Niemer 1998, lk 716
  11. ↑ Kassing, Gayle. History of dance: an interactive arts approach, lk 187–9.
  12. ↑ Weinert, Adam. "The Reaccession of Ted Shawn". Retrieved September 9, 2014.
  13. ↑ Scherr, Apollinaire (August 19, 2014). "Downtown Dance Festival, Wagner Park, Lower Manhattan, New York". Financial Times. Retrieved September 9, 2014.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ted_Shawn&oldid=6523822"