Taijiquan

Allikas: Vikipeedia

Taijiquan (tuntud veel ka Tai Chi quan nime all) on nn. sisemine Hiina võitluskunsti stiil mis on tuntud oma aeglaste rahulike liigutuste ja tervisliku mõju poolest.

Üks võimalikke tõlkeid hiina keelsele sõnale taijiquan oleks 'viimase piiri rusikas'. Tavalises kõnekeeles kasutatakse enamasti (kuid mitte alati) Taijiquan asemel väljendit Taiji (või Tai chi), jättes ära rusikat või võitluskunsti tähistav sõna quan.

Taiji harjutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taiji kui terviklik võitluskunsti süsteem sisaldab peamiselt nelja liiki harjutusi: Vorm, Tõukavad käed, Vabad käed, ja relvatehnikad.

Igal harjutuste grupil on omaette eesmärk mis õpetab harrastajatele erinevaid Taiji kui võitluskunsti põhilisi oskuseid.

Vorm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vorm on (koolkonna piires) standardiseeritud harjutus, mis koosneb liigutuste/asendite seeriast mis kujutavad endast võitlust kujuteldava vastase või vastastega (vt. ka Karate kata).

Erinevate taiji koolkondade vormid võivad üksteisest üsna palju erineda, seda nii vormi pikkuse, liigutuste komplekti kui liikumise üldise iseloomu ja kehakoiaku printsiipide poolest.

Liigutuste nimetused on tihtipeale poeetilised, näiteks "Valge kurg lehvitab tiibu", "Üksik piitsalöök", "Hobuselaka patsutus" või "Tiigri kandmine mäele".

Kõik vormi liigutused koosnevad kaheksast põhitehnikast ja varieerivad neid omavahel erinevatel viisidel. Kaheksa taiji põhitehnikat on järgmised: Peng (e. tõrjumine), Lu (e. mööda juhtimine), An (e. tõukamine), Ji (e. press), Cai (e. tõmme), Lie (e. lahutamine), Zhou (e. küünarnuki löök) ja Kao (e. õlalöök).

Taiji'le on iseloomulik vormi liigutuste sujuv ja aeglane sooritus. Koos esitusega kaasneva meditatiivse kontsentratsiooni ja hingamisega, sarnaneb vormi esitus rohkem qigongile, kui võitlusele ning on sellisena omandanud ülemaailmse populaarsuse kui tervisevõimlemine, mida on sobilik ning jõukohane harrastada igas vanuses meestel ja naistel.

Taiji vormi sooritust võib teha nii üksinda kui grupis sünkroonis liikudes. Sellised massilised grupiviisilised taiji vormi sooritused on hiina linnade parkides hommikuti tavapärane vaatepilt, kus taiji harrastamine on populaarne hommikvõimlemise asendaja.

Tõukavad käed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tõukavad käed (või Tuishou), on Taiji paarisharjutuste grupp, mille ülesanne on õpetada harrastajatele pehmust, tundlikkust ning oskust kuulata ning interpreteerida ja ära kasutada vastase liikumist. Tõukavate käte harjutuse olulisiseim ülesanne on õpetada ka pingelises/konfliktses olukorras väliselt pehmeks jäämist, säilitades samas keha sisemise struktuuri ja tasakaalu (nn. "terasnõel vati sees").

Tõukavate käte harjutused jagunevad erinevatesse raskusastmetesse. Algajaid õpetatakse kõige pealt baastehnikaid, keha liikumist ning järeleandlikkust ning harjutuspartneri kuulamist nn. ühe käega tõukavate käte harjutuse näol.

Ühe käega tõukavad käed on harjutus, kus treeningpartnerid seisavad vastamisi ning üritavad treeningu partnerit tasakaalust välja viia. Treeningpartneri tasakaalu häirimiseks ning tema rünnakute tõrjumiseks on lubatud kasutada vaid ühte kätt.

Edasijõudnumate harjutuste seas on n.ö. Paigalseisvad tõukavad käed, kus on erinevalt ühe käe variandist lubatud kasutada mõlemat kätt nii vastase kõrvale juhtimiseks kui ka tema tasakaalust välja viimiseks; ja Liikuvad tõukavad käed kus treeningpartnerid võivad vabalt etteantud platsi peal ringi liikuda.

Kõikide harjutuste puhul on olulisim mitte anda vastasele võimalust ennast tõugata, peites oma kehastruktuuri tema eest ning jäädeks väliselt pehmeks ja järeleandlikuks, samas sisemiselt oma struktuuri ning tasakaalu säilitades ning kasutada ära vastase poolt antud jõudu tema enda tasakaalust välja juhtimiseks. See õpetab harjutajatele pehmust, paindlikkust, ajasust, liikumiste pidevat voolavust ning suhteliselt pingelises olukorras siiski rahulikuks ja pehmeks jäämist ning läbi selle rahu kontrolli säilitamist olukorra üle.

Tõukavates kätes on lubatud kõik 8 põhitehnikat, mille sooritamine ei toimu löögina. Võistlusformaadis on Tõukavate käte harjutuse puhul keelatud löögid käte või jagadega, liigeste väänamised ning rünnakud kaela, pähe, või allapoole vööpiirkonda.

Hoolimata sellest, et Tõukavadte käte harjutus sarnaneb väliselt pisut võitlusele ning selles alas toimuvad eri tasemel võistlused, ei ole siiski tegemist taiji võitlusliku osaga.

Vabad käed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vabad käed (või Sanshou) ehk teisisõnu vabavõitlus on Taiji kui võitluskunsti võitluslik osa.

Sanshou on enamikes taiji koolides peaaegu unustatud või jäetud tugevalt tahaplaanile tänu suuremale rõhuasetusele tervislikule võimlemisele. Tänu sellele on ka laialt levinud arvamus, et Taiji ei ole võitluskunst vaid pigem hiina ravi- ja tervisevõimlemine.

Relvatehnikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Trditsioonilise võitluskunstina sisaldab Taiji süsteem ka relvatehnikate õppimist.

Levinuimateks taiji koolides õpitavateks traditsioonilisteks relvadeks on kaheteraline sirge mõõk (Jian), saabel (Dao), lehvik, kaigas, oda ja piik.

Võitluskunst[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võitluskunstina sarnaneb taijiquan teiste Hiina võitluskunstidega, kuivõrd Hiina võitluskunste iseloomustavad tugevalt maasse juurdunud jalaasendid ning maasvõitluse puudumine.

Kuna Taiji populaarsus tervisevõimlemise vormina on suures osas varjutanud ära tema võitluskunsti aspekti nii kõrvalseisjate kui suures osas ka harrastajate silmis, siis on tänapäeval raske leida koole, kus õpetataks taiji'd kui võitluskunsti.

Sport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taiji vomide esitus on osa Wushu sportlikust programmist.

Korraldatakse regulaarseid võistluseid nii Euroopa, kui maailma tasemel, kus võisteldakse vormi esitamise ning tõukavate käte aladel.

Vormi sooritus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vormi esituses on oluliseks selle esituse puhtus ja täpsus.

Tõukavad käed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tõukavate käte ala levinuimad kategooriad on Paigal seisvad- ning Liikuvad tõukavad käed.

Võistluste reeglistik erineb võistlustelt võistlustele kuid on välja kujunenud teatud kogumik standartseid reegleid. Tavaliselt on tõukavate käte võistlustel keelatud haarded, heited ning löögid ning rünnakud allapoole vööd ja lukutehnikad.

Võistluste eesmärk on sundida vastane tasakaalu kaotama ise samal ajal seda säilitades.

Paigal seisvate tõukavate käte võistlustel seisavad võistlejad vastamisi ning üritavad eteantud aja jooksul vastase tasakaalu häirida. Punkte saab selle eest, kui vastane astub või liigutab oma jalgu või kaotab muidu tasakaalu. Tavapäraselt jagatakse punkte järgmiselt:

  • 1 punkti saab võistleja selle eest, kui sunnib vastase ühe jalaga liikuma (nii jala nihutamine kui astumine loevad)
  • 2 punkti saab võistleja kui vastane astub või liigub oma algpositsioonilt mõlema jalaga.
  • 3 punkti antakse võistlejale selle eest kui ta sunnib oma vastase tasakaalu kaduma sel määral, et vastane kukub või on sunnitud toetama maha käe või mõne muu kehaosa.
  • 4 punkti antakse selle eest kui võistleja tõukab oma vastast nii et too lendab oma positsioonilt mitme sammu jagu eemale...

Liikuvate tõukavate käte võistlustel on eesmärk vastane sundida välja astuma piiratud võitlusringist (tavaliselt 4x4m ruut) või sundida ta tasakaalu kaotama nii et ta kas kukub või on sunnitud maha toetama käe või mõne muu kehaosa. Punkte jagatakse järgmiste saavutuste eest:

  • 1 punkti saab võistleja selle eest kui sunnib vastase võitlusringist välja astuma 1 jalaga
  • 2 punkti saab võistleja kui ta sunnib oma vastase mõlema jalaga võitlusringist välja astuma
  • 3 punkti saab võistleja kui vastane kaotab tasakaalu ja kukub või toetab maha käe või mõne muu kehaosa.
  • 4 punkti saab võistleja kui ta tõukab vastase võitlustingist välja nii et too ei peatu enne kui mitme sammu kaugusel võitlusringist

Taiji koolkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Taijiquanil leidub palju erinevaid koolkondi (ehk stiile). Olulisemad taiji koolkonad (teadaolevas kronoloogilises järjestuses) on:

Pupulaarsuse (harrastajate koguarvu) järgi oleks viis põhilist stiili järjestatud nii: Yang, Wu, Chen, Sun ja Wu/Hao. Viis peamist taiji koolkonda jagavad küll väga suurt osa teoreetilist baasi kuid erinevad suuresti treeningmetoodikate ning tehniliste detailide osas.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Great River Taoist Center. Eesti vanima traditsiooniga taijiquani kool, mis õpetab Yangi perekonna "varjatud" stiili peamiselt Tallinnas.
  • Zen Studio. Peamiselt Tallinnas tegutsev Taiji, Feng shui ja Qigongi'ga tegutsev klubi.
  • YongSheng Spordiklubi. Taiji, WuShu, Kungfu ja Tsigun treeningud Tallinnas Hiinast pärit Meistrilt Yongsheng Sheng (Chinese WuShu 5 duan ja Eesti OK WuShu IV kat.)]