Stakliškės

Stakliškės
leedu	Stakliškės
poola	Stokliszki
	Stakliškėse vapp
Elanikke	747 (2011)
Koordinaadid	54° 36′ N, 24° 19′ E

Stakliškės on küla (endine alev ja linn) Leedus Prienai rajoonis, Stakliškėse valla keskus.

Külas on keskkool, postkontor, raamatukogu ja kultuurimaja. Külas tegutseb vabrik, kus valmistatakse mõdu, ka asuvad asula lähistel mineraalveeallikad. Vaatamisväärsusteks on aastal 1776 valminud katoliku kirik, selle väravad ja kabel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Küla on esimest korda kirjalikult mainitud aastal 1375 (Staghelisken), järgmisel korral aga aastal 1385 (Stakelisken). See tekitab küsimuse asula nime päritolust, sest tüvi staklės, mis tähendab masinat, on küll võimalik nime allikas, ent isikunimedele omane järelliide -iškės muudab taolise nime päritolu äärmiselt kahtlaseks ja ühtki taolise nime kandjat pole ka teada. Võimalik variant on veel see, et tegemist on lühema nimekujuga kas Stanislovasest või Eustachijusest, sest neid nimesid lühendati hiljem sageli Stakaseks või Stachaseks. Kuigi taoliste kristlike nimede esinemine selles piirkonnas tollel ajaperioodil on vähetõenäoline, on see siiski võimalik.

XV sajandil rajati küla juurde mõis. Aastal 1513 sai asula alevi staatuse. Aastal 1549 sai selle omanikuks Barbara Radziwiłłówna.^[2] Aastal 1586 rajati alevisse esimene kirik.

Aastal 1792 andis Stanisław II asulale linnaõigused, ent see kaotas need pärast Poola jagamist, mil asula läks kindral Muravjovi valdusse.^[3] XVIII sajandil avasid Pacid sealse allika juures soolatööstuse. Aastal 1791 uuris selle allika vett professor Stanisław Bonifacy Jundziłł. Aastal 1847 avati allika juures väike kuurort, kus aastal 1853 käis tervist parandamas 200 inimest. See ei suutnud siiski populaarsuselt võistelda Birštonasega ja kui aastal 1857 tulekahjus kuurordi hooned hävisid, siis seda enam ei taastatud.

Tsaariajal kasutati alevi kohta vene keeles nimekuju Стоклишки.^[4] Aastal 1889 avati sealne õllevabrik, kus tänapäeval toodetakse mõdu. Pärast Leedu iseseisvumist kasutati ametlikult nimekuju Stakliškis. Nõukogude ajal kaotas asula alevi staatuse ja muudeti kohaliku kolhoosi keskasulaks. Sealse õllevabriku direktori Aleksandras Sinkevičiause (1908–1989) initsiatiivil hakati vabrikus aastal 1959 tootma ka mõdu. Aastal 1968 liideti Stakliškėsega Stakliškės I ja Stakliškės II külad.

Stakliškėse kirik
Koolimaja
Vabrik, kus valmistatakse mõdu

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

Eleonora Kaminskaitė – leedu sõudja
Liudas Gira – leedu luuletaja

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ [1]
↑ Lietuvos valdovai (XIII–XVIII a.). Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, Vilnius, 2004. 123 lk.
↑ Prienų rajono savivaldybė^{[alaline kõdulink]}
↑ Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Т. 31А (62) : Статика — Судоустройство. С.-Петербургъ, 1901., 680 lk.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

[1] [1]

[2] Lietuvos valdovai (XIII–XVIII a.). Mokslo ir enciklopedijų leidybos institutas, Vilnius, 2004. 123 lk.

[3] Prienų rajono savivaldybė^{[alaline kõdulink]}

[4] Энциклопедический словарь Брокгауза и Ефрона, Т. 31А (62) : Статика — Судоустройство. С.-Петербургъ, 1901., 680 lk.

[1]

[2]

[3]

[4]