Spardid

Allikas: Vikipeedia

Spardid (vanakreeka keeles Σπαρτοί) olid vanakreeka mütoloogias lohehammastest sündinud mehed, Teeba asutajad ja Kadmose teenrid.

Teeba tulevasel asukohal elas lohe, kes tappis Kadmose kaaskonna. Kadmosel õnnestus siiski lohemadu tappa. Athena käskis Kadmosel lohe hambad välja kiskuda ja maha külvata.

Nii Kadmos tegigi. Kohe hakkasid mullast paistma odaotsad, siis kiivritutid, siis sõjameeste pead ja lõpuks täies relvis sõjaväelased. Need olidki spardid, mis tähendab 'külvatud mehed'. Kadmos haaras juba oma oda pihku, kui spardid keelasid tal relva haarata: tema eest võitlevat teised mehed. Nad hakkasid kohe omavahel taplema ja surmasid üksteist. Ainult 5 sparti jäid ellu. Nad tõotasid Kadmosele truudust ja jäid tema teenijateks. Kadmosele oligi uut kaaskonda vaja, sest lohe oli tema eelmise kaaskonna tapnud.

Spartide abiga rajas Kadmos kindluse, mis sai tema järgi nimeks Kadmeia, ning edaspidi kasvas selle jalamile Teeba linn.

Spartide nimed olid Chthonios, Hyperenor, Udaios, Pelor ja Echion. Viimasest sai Kadmose väimees: ta abiellus Kadmose tütre Agauega. Spartidest põlvnesid pärimuse järgi Teeba ülikud, mütoloogilistest tegelastest Nykteus, Lykos ja nende järeltulijad.