Solresol

Keele nimetuse märkimisviise

Solresol on François Sudre'i leiutatud muusikaline tehiskeel. Sudre alustas keele väljatöötamist 1827. aastal, tema selleteemaline peateos "Langue musicale universelle" ilmus alles pärast tema surma 1866. aastal.

Keele põhiühikuteks on seitse heliastet, mida võib väljendada nii muusikaliste helide, nende silpnimetuste (do, re, mi, fa, sol, la, si), noodikirja nootide, aga ka seitsme vikerkaarevärvi, käemärkide, spetsiaalsete kujundmärkide või numbrite abil. Nii saab seda keelt edasi anda mitmel viisil: esitades muusikalisi helisid (muusikainstrumendil, lauldes), kõneldes silpnimetustega, žestikuleerides käemärkide abil, eri värvi lippude kasutamisega, kirjalikult silpnimetuste, noodikirja, kujundmärkide või numbrite abil.

Sõnad koosnevad ühest kuni viiest ühikust (noodist, silbist jne). Pikemad sõnad on jagatud rühmadesse nende tähenduse alusel, sõnu seovad rühmadeks esimesed silbid. Näiteks silbiga "sol" algavad sõnad kuuluvad kunstide ja teaduse valda, silpidega "solsol" algavad sõnad tähistavad haiguste ja meditsiiniga seotud mõisteid, näiteks solresol – 'keel'; solsolredo – 'migreen'.

Sõna silpide järjekorra vastupidiseks muutmine muudab tähenduse vastupidiseks, näiteks fala – 'hea'; lafa – 'halb'.