Sisu SA-240

Allikas: Vikipeedia
Sisu SA-240 ja SA-241
Raskas Sisu (Rasi).jpg
Tootja Oy Sisu-Auto Ab
Alias "Raskas Masi", Rasi
Tootmine SA-240: 1984–1990
SA-241: 1990–1991
Kokkupanek Hämeenlinna, Soome
Klass maasturveoauto
Paigutus 6×6[1]
Mootor Cummins LTA 10 330T/T4[2]
Ülekanne ZF 8F1R pöördemomendi muunduriga[1]
pikkus 7 800 mm
laius 2 500 mm
kõrgus 3 100 mm
Tühimass 10 000 kg

Sisu SA-240 on Soome ettevõtte Sisu-Auto poolt aastatel 1984–1991 valmistatud taktikaline veoauto. Auto kandevõime on 9 200–10 000 kg ja see on kuuerattaveoga.[1]

Planeerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskmise raskusega taktikaline veoauto Sisu SA-150 osutus liiga nõrgaks, et vedada Soome kaitsejõudude raskeimaid kahureid. Lahenduseks peeti uue, kuuerattaveoga taktikalise veoauto loomist.[1] Masina konstrueerimine algas aastal 1983.[3] Esimesed kaks prototüüpi kandsid nime SA-180 ja kasutasid Valmet 611 turbolaaduriga mootoreid, mille võimsus oli 180 kW.[1] ZF-i toodetavas käigukastis oli pöördemomendi muundur, mis tagas sujuva sõidu nii maanteedel kui maastikul. Süsteemi katsetamiseks sõideti prototüübiga Hämeenlinnast Sodankylässe ilma käiku vahetamata.[1]

Peale maastikukatseid võeti kasutusele 10-liitrised Cumminsi diiselmootorid ja mudeli markeering muudeti SA-240-ks. Auto sai varsti hüüdnime Rasi, mis tuleb nimest raskas Masi, "raske Masi".[3]

Tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene tehases toodetud SA-240, konfiguratsiooniga Sisu SA240 CKH-6×6/4950+1440, anti Soome kaitseväele üle 1984. aasta mais. Sõiduk oli ehitatud ekstra pika teljevahega ja varustatud eemaldatava laevatõrjeraketisüsteemiga MtO 85. Esimene suurtükiväe tarbeks ehitatud SA-240, konfiguratsiooniga Sisu SA 240 CKH-6×6/3740+1440, anti üle järgmise aasta lõpus. Aastal 1987 valmis 13 sõidukiline seeria ja seeriatootmine algas 1988. aastal. SA-240 asendati modifikatsiooniga SA-241 vastu 1990. aastal, aga selle tootmine lõpetati juba 1991. aastal.[1]

Tehnilisi andmeid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisu SA-240 kabiin.

SA-240 põhineb peamiselt kergemal, kaheteljeliste SA-150-l.[2]

Mootor, jõuülekanne ja šassii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veoauto jõuallikas on Cummins LTA 10 330T/T4 diiselmootor,[2] mille võimsus on 246 kW. ZF 8F1R -käigukastil on integreeritud pöördemomendi muundur. Kõik kolm silda on vedavad. Teljevahe tagasildade vahel oli konkurentidega võrreldes pikim, et võimaldada lumekettide kasutamist.[1] Šassii on keerduvat tüüpi.[2]

Varasemate mudelite tühimass on 8 800 kg ja kandevõime 9 200 kg. Hilisemad mudelid kaaluvad 10 000 kg ja on võimelised kandma 12 000 kg koormust.[2]

Kabiin ja varustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Auto kabiin on mootori kohal ja sisaldab istmeid juhile ning kahele reisijale. Kabiinis on soojendi ja katuseluuk. Kast mahub 24–30 inimest ja see on kaetud terasraamile tõmmatud koormakattega.[2]

Omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Auto tippkiirus on 97 km/h ja tegevusraadius 600 km. Auto on muu hulgas tänu painduvale raamile ja heale kaalujaoutusele hea maastikuläbivusega. Maksimaalne kalle on 60 % ja külgkalle 40 %. Sõiduk suudab ronida 0,6 m kõrgusele astangule, ületada ühe meetri laiusi kraave ja läbida ühe meetri sügavusi veetakistusi.[2]

Variatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Modifikatsiooni SA-241 toodeti aastatel 1990-1991 ja sellel oli 100 mm laiem kast ning mõned kosmeetilised muudatused. Kabiini peale oli monteeritud alus 12,7 mm kuulipildujale.[1]

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

SA-240 peamine kasutusvaldkond on Soome kaitseväe raskemate kahurite vedukina.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 1,9 Mäkipirtti, Markku (2006). "Sisu SA-autosarja; Sisu SA-180; Sisu SA-240/241", Puolustusvoimien moottoriajoneuvot 1960–2000 (in soome). Tampere: Apali Oy, 138–140. ISBN 978-952-5026-50-4. 
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 www.Military-Today.com – Sisu SA-240 Heavy utility truck. ARG. Kasutatud 14.10.2012. (inglise)
  3. 3,0 3,1 Blomberg, Olli (2003). Yhteissisusta Vanajan ja Sisun kautta Patriaan (in soome). Hämeenlinna: Patria Vehicles Oy, 132–133. ISBN 952-91-5613-8.