Seemnepuu
Seemnepuud on lageraie käigus säilitatavad elujõulised puud, millel on head omadused: kiire kasv, sirge ja sihvakas tüvi ning heas seisundis ja viljakandmisvõimeline tihe võra. Seemnepuud võivad paikneda ühtlaselt üle langi või rühmiti, et suurendada puude püsivust. Seemnepuid ei ole vaja jätta väikesele lageraielangile, mille kõrval asuvad sobivas eas ja sellele kasvukohale sobivate puuliikidega puistud.[1]
Seemnepuu jätmise põhjused[muuda | muuda lähteteksti]
- Seemnepuude peamine ülesanne on kiirendada looduslikku uuenemist, et luua uus metsapõlvkond.[2]
- Seemnepuud jäetakse tihti raielangile eluslooduse säilitamiseks,[2] säilikpuudena on nende eesmärk luua elusorganismidele elukeskkond ja leevendada raiega kaasnevat metsakeskkonna järsku muutust.[3]
- Mõnikord jäetakse seemnepuud esteetilisel eesmärgil: täiskasvanud puud muudavad maastikupildi visuaalselt ilusamaks.[2]
Seemnepuule vajalikud omadused[muuda | muuda lähteteksti]
Seemnepuid jättes on oluline välja valida kõige paremad ja tugevamad isendid soovitud puuliigist, sest sellest oleneb, millised liigid raielangil kasvama hakkavad ja kui kaua võtab aega metsa uuenemine. Väljavalitud puud peavad vastama kindlatele omadustele. Puu peab olema haigusevaba, suure ja elujõulise võraga, hästi laasunud ning võimalikult sirge tüvega. Juhul kui seemnepuudeks jäetakse halvema kvaliteediga puud, jääb peale raiet langile ebakvaliteetne seemnevaru.
Seemnepuude arvu valides on vaja arvestada sellega, et idanevad kõigest 1–3% seemnetest, millest kasvavad välja puud. Samuti on vaja arvestada seemnepuude paiknemist valides tuulesuunaga, mis valitseb seemnete langemise ajal. Seemnepuud peavad asetsema nii, et tuul oleks võimeline seemned kandma ettenähtud suunas.[4] Eesti metsaseaduse järgi jäetakse seemnepuuks ühe hektari kohta 20–70 üksteisest kaugel või mõnepuuliste rühmadena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat.[5]
Seemnepuude jätmise ohud[muuda | muuda lähteteksti]
Seemnepuude kasutamisel on ka oma miinused. Üksikutel puudel on suurem võimalus langeda tuule ja äikese ohvriks, mispärast tuleks valida tormikindlamad puuliigid. Samuti kahjustavad neid putukad ja raietööd, mida tehakse puu läheduses. Peab arvestama, et seda meetodit kasutades on tulevikus vaja harvendada, samuti puudub täielik kontroll selle üle, millised puuliigid kasvama hakkavad.[6] Sanitaarraie käigus eemaldatakse oma ülesande täitnud seemnepuud metsast.[7]
Seemnepuu meetodi sobimatus[muuda | muuda lähteteksti]
Seemnepuid ei jäeta, kui langil on uuendamiseks metsa kasvukohatüübile sobivate puuliikide elujõuline järelkasv, mis säilitatakse tulevaste raietööde käigus, või kui raiutava metsa koosseisus puuduvad seemnepuudeks sobivad puud. Seemnepuude jätmine pole kohustuslik langil, mis on lähemal kui 30 meetrit seemnekandvuse vanuses okaspuupuistu või 50 meetrit seemnekandvuse eas arukaasiku ühest servast.[8]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Metsanduslikke mõisteid (vilmets.ee) Viljandimaa Metsaselts, “Metsanduslikud mõisted.” Vaadatud 20.12.2020
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Seed Tree and Shelterwood Harvesting Methods (thoughtco.com) Nix, Steve. "Even-aged Harvesting Methods - Shelterwood, Seed Tree, Clearcutting." ThoughtCo, 2020. Vaadatud 20.12.2020
- ↑ Laas, E., Uri, V., Valgepea, M. Metsamajanduse alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2011
- ↑ A. Brady Self, “Natural Regeneration Using Seed Trees.” 2017 p1816.pdf (msstate.edu). Failitüüp: PDF. Vaadatud 20.12.2020
- ↑ Metsaseadus 2006 § 29 lg 1
- ↑ Timber Harvest Methods (maineforestry.net) Michael Rochester, Maine Forestry, 2007. Vaadatud 20.12.2020
- ↑ Metsaseadus 2006 § 31 lg 3
- ↑ Metsaseadus 2006 §29 lg 2