Saneerimine

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib ettevõtte saneerimisest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Tervendamine

Saneerimine on saneerimiskava alusel abinõude kompleksi rakendamine ettevõtja majanduslike raskuste ületamiseks, tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks[1].

Saneerimise eesmärk on ettevõtja jätkusuutliku ja kasumliku majandamise saavutamine. Antud toiming aitab vältida pankrotistumist ja ümber kujundada võlausaldajate nõuded. Firmat võib saneerida juhul, kui viimane ei suuda täita oma kohustusi ning on maksejõuetu. Saneerimise teel saavad pankrotistumist vältida vaid need ettevõtted, kellel on ajutised makseraskused, ehk firma, mille toodete järele on nõudlust ning kus on võimalik kärpida tegevuskulusid.[2]

Saneerimiseks peab ettevõtte juht/omanik esitama vastava avalduse, mis sisaldab majandusaasta raamatupidamisaruannet, ülevaadet võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ning võlanimekirja.

Saneerimise tulemusel peab suurenema ettevõtte väärtus ning see peab kindlasti olema positiivne. Samas, Saneerimisseadus (SanS) ei nõua saneerimisavalduse esitamisel ettevõtja bilansi esitamist, st kohtul puudub võimalus hinnata omakapitali puudujääki nii enne kui pärast saneerimisabinõude rakendamist.

Eestis võeti saneerimisseadus vastu 2008. aastal ja see jõustus 2009. aasta alguses.[3]

Eesti saneerimisseaduse kohaselt suunab saneerimisprotsessi saneerimisnõustaja, kelleks võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik[4]. Eelnõu koostajate kommentaaride kohaselt võeti termin kasutusele, et eristada ilma iseseisva tehingute tegemise õiguseta nõustajat pankrotihaldurist[5]. Samas on eri riikides sellealane regulatsioon erinev ning näiteks kindlustustegevuse seaduses nimetatakse saneerimisprotsessi suunajat endiselt saneerimishalduriks[6].

Saneerimiskava[muuda | muuda lähteteksti]

Iga saneerimine toimub saneerimiskava alusel, mille koostab saneerimisnõustaja ja kinnitab kohus.[7]

Saneerimiskava sisaldab:

  1. ettevõtte hetke majandusolukorra kirjeldust ja saneerimisvajaduse põhjuste analüüsi
  2. prognoositavat ettevõtte majandusseisundit pärast saneerimist
  3. saneerimiskava täitmise tähtaega
  4. saneerimiskava mõju töötajatele
  5. saneerimisabinõu kirjeldust ja eesmärgipärasuse analüüsi
  6. võlausaldaja nõude ümberkujundamise põhjendust ja kirjeldust

Saneerimise abinõud[muuda | muuda lähteteksti]

Saneerimise abinõud aitavad ettevõttel ajutiselt vabaneda kohustustest, mille tulemusena tekib vabu vahendeid, mida kasutada igapäevases majandustegevuses.[8]

Abinõud:

  1. Võlausaldajate nõuete muutmine:
    • tähtaja pikendamine
    • kohustuste täitmine osamaksetega
  2. Nõuete vähendamine
  3. Nõuete külmutamine:
    • riigimaksete või võlgade ajatamine
    • maksegraafikute koostamine

Eesti saneerimispraktikas saavutatakse saneerimine peaaegu alati võlausaldajate nõuete ümberkujundamise arvel, ilma et omakapitali omanikke (osanikke, aktsionäre) välja vahetataks. Sisuliselt saavutatakse sellega, et vana juhtkond jätkab, ja loodetakse paremat tulemust. Eesti saneerimisseadus ei nõua, et saneerimiseks on vajalik värske raha paigutamine omakapitali ega omakapitali defitsiidi lahendamist, millega on saneerimisest sisuliselt saanud kingitus ettevõtjale ja selle omanikele võlausaldajate arvel.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Riigi Teataja (26.12.2008). "Saneerimisseadus". Riigi Teataja. Vaadatud 23.08.2022.
  2. "Mis asi see „saneerimine" üleüldse on?". Njord law firm.
  3. "Ettevõtjal avanes võimalus elustavaks süstiks", Äripäev, 28. jaanuar 2009 (vaadatud 06.06.2021)
  4. Saneerimisseadus, kehtiv redaktsioon Riigi Teatajas (vaadatud 06.06.2021)
  5. Indrek Niklus, "Mõisteid ja termineid saneerimisseadusest", justiitsministeerium, algselt ilmunud ajakirjas Õiguskeel 2009/2 (vaadatud 06.06.2021)
  6. Kindlustustegevuse seadus, kehtiv redaktsioon Riigi Teatajas (vaadatud 06.06.2021)
  7. "Saneerimisseadus". Riigi Teataja.
  8. "Saneerimine ja ümberkujundamine". Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Originaali arhiivikoopia seisuga 1. märts 2019.