Sünklaas

Allikas: Vikipeedia

Sünklaas ehk endine Suur Rohelaas asus Rhovanionis, Udumägedest ja Anduidi jõest idapool.

Kolmanda Ajastu 1050. aastal ilmus sinna kuri jõud. See jõud, mida kutsuti Surnumanajaks, oli tegelikult Sõrmuste Isand Sauron, kes rajas laane lõunaossa Dol Gulduri kindluse. Sauroni kuri nõidus oli nii võimas, et muutis kunagi kauni laane kardetud ja tumedaks kohaks, mistõttu seda enam kui kahe tuhande aasta kestel kutsuti Sünklaaneks.

Sünklaanes kummitasid suured ämblikud, orkid, hundid ja muud kurivaimud. Kuigi laane põhjaosas püsis Thranduili silvani haldjate Laanekuningriik, ei jagunud haldjate jõust pimeduse leviku peatamiseks. Kolmanda Ajastu keskel julgesid vähesed selle süngetele radadele astuda, kuigi silvani haldjad ning põhjalased, keda kutsuti beornlasteks ja metsameesteks, tegid kõik endast oleneva, et hoida laanes kulgevad teed ja rajad läbitavana.

2850. aastal sisenes Gandalf Sünklaane lõunaossa ja avastas Dol Gulduris Sauroni ja Sõrmusevaimud.

2941. aastal sisenesid Sünklaande ka Thorin Tammiskilp, Bilbo Paunaste ja kompanii. Teekond oli pikk ja raske.

Sõrmuse Sõja ajal suundusid Sauroni väed põhja Laanekuningriigi ja lõunasse Lothlórieni Kuldse Metsa vastu. Mõlemad sõjakäigud luhtusid ning Dol Guldur hävitati.

Neljandal Ajastul hakati Sünklaant hoopis Eryn Lasgaleniks ehk Roheliste Lehtede Laaneks kutsuma. Lõunaossa asusid elama Lothlórieni haldjad ja seda hakati nimetama Ida-Lórieniks. Põhjas oli jätkuvalt Laanekuningriik ning nende vahepeale jäid beornlased ja metsamehed.