Refleksikaar
Refleksikaar (närvikaar) on neutraalne teekond, mis kontrollib refleksi toimimist. [1]
Refleksikaari on kahte tüüpi:
- Autonoomsed - mis mõjutavad siseorganeid nagu seedimine ja vererõhk
- Somaatilised, mis mõjutavad lihaseid
Refleksikaare osad on: sensoorne närv, mis juhib erutuse kesknärvisüsteemi; kesknärvisüsteemi vastav keskus, kus signaali töödeldakse; motoorne närv, mis juhib erutuse kesknärvisüsteemist vastavasse elundisse, näiteks lihasesse. Kui elund reageerib, siis see ongi vastus ärritusele. Kõige lihtsamad refleksikaared koosnevad vaid kahest neuronist, nagu näiteks põlverefleks. .[2]
Näiteks põlverefleks on ühe sünapsiga refleksikaar, mis toimib sarnaselt sirutusrefleksile. Põlverefleksi puhul avaldatakse kõõlusele survet, mis põhjustab kiire liigutusega jalga tõstmise. Põlverefleks toimub väga kiiresti, kuna erutus liigub ainult läbi seljaaju, mitte peaaju. Põlverefleksi puudumine või häire võib viidata kesknärvisüsteemi kahjustusele. (vaata joonist)
Ärritaja toimel tekib närvilõpmetes (retseptorites) erutus, mis levib mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi – pea- või seljaajju. Sealt liigub erutus eferentse närvi pidi kindla organi vastavatesse piirkondadesse (näiteks lihastesse). Viimased reageerivad erutuse toimele, mis lihaste puhul väljendub kokkutõmbumises. Erutuse teekonda mööda aferentset närvi kesknärvisüsteemi ja sealt edasi mööda eferentset närvi organisse nimetatakse refleksikaareks (vaata joonist). [3]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- Tenhunen, A. & Hain, E. & Venäläinen, J. & Tihtarinen-Ulmanen, M. & Holopainen, M. & Sotkas, P. & Happonen, P. & Sepp, T. 2011. Bioloogia gümnaasiumile, II osa. https://www.opiq.ee/kit/29/chapter/1381 12.02.2024,
- Mari , 2.3.4. Refleksikaar, kaasasündinud ja omandatud refleksid 2018. https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/3577 12.02.2024
- Refleksikaar. https://mudelid.5dvision.ee/refleks/refleksikaar_teooria.htm 12.02.2024